Suvikõrvits

Suvikõrvits (Cucurbita pepo) on kiirekasvuline ja saagikas köögivili, mida on Eesti tingimustes suhteliselt lihtne kasvatada. Taim kuulub kõrvitsaliste sugukonda ning annab saaki juba suve keskpaigast alates. Suvikõrvits kasvab hästi nii avamaal kui ka kasvuhoones ning sobib Eesti lühikese suvega hästi, kuna esimesed viljad valmivad sageli juba 40–60 päeva pärast istutamist.

Viljad korjatakse tavaliselt noorelt, kui need on 15–20 cm pikkused. Noored viljad on maitselt õrnad ja sobivad hästi praadimiseks, grillimiseks, suppidesse ja hoidistesse.

Suvikõrvitsa külvamine ja istutamine

Suvikõrvits on soojalembene taim, mistõttu tuleb Eesti tingimustes arvestada kevadiste öökülmadega.

Külvamine ettekasvatuseks

• Külva seemned pottidesse aprilli lõpus või mai alguses.
• Külvisügavus on umbes 2–3 cm.
• Idanemiseks sobib temperatuur 20–25 °C.
• Taimed on istutuskõlblikud tavaliselt 3–4 nädala pärast.

Otsekülv avamaale

• Otsekülvi võib teha mai lõpus või juuni alguses.
• Mulla temperatuur peaks olema vähemalt 15 °C.

Istutamine peenrale

• Istuta taimed välja alles siis, kui öökülmade oht on möödunud, enamasti juuni alguses.
• Taimede vahe võiks olla 80–100 cm.
• Ridade vahe võiks olla 100–120 cm.

Suvikõrvits kasvab kiiresti ning vajab palju ruumi, sest taim moodustab suure lehemassi.

Suvikõrvitsa kasvukoht ja sobiv muld

Suvikõrvits eelistab päikeselist, sooja ja tuulte eest kaitstud kasvukohta.

Sobiv kasvukoht

• Päikest vähemalt 6–8 tundi päevas
• Soe ja kiiresti soojenev kasvuala
• Hea õhuringlus haiguste riski vähendamiseks

Sobiv muld

• Viljakas ja huumusrikas
• Hea vee läbilaskvusega
• pH vahemikus umbes 6,0–7,0

Enne istutamist on kasulik mulda lisada:

• komposti
• hästi lagunenud sõnnikut
• köögiviljadele mõeldud tasakaalustatud väetist

Suvikõrvits kasvab hästi ka kõrgpeenras või kompostihunniku lähedal, kus muld püsib tavaliselt soojem.

Suvikõrvitsa kastmine ja väetamine

Suvikõrvits vajab regulaarset ja piisavat kastmist, sest suur lehemass aurutab palju vett ning viljad arenevad kiiresti.

Kastmine

• Kasta põhjalikult 1–2 korda nädalas.
• Kuuma ja kuiva ilmaga kasta sagedamini.
• Kasta eelistatult hommikul.
• Väldi lehtede märjaks tegemist, et vähendada haiguste riski.

Väetamine

• Lisa istutamisel mulda komposti või köögiviljaväetist.
• Kasvuperioodil väeta umbes iga 2–3 nädala järel.
• Hästi sobivad ka orgaanilised väetised, näiteks nõgeseleotis.

Liigne lämmastik võib põhjustada olukorra, kus taim kasvatab palju lehti, kuid annab vähem vilju.

Suvikõrvitsa hooldusnipid

• Multšimine õlgede, muruniite või muu orgaanilise materjaliga aitab hoida niiskust ja vähendada umbrohtude kasvu.
• Eemalda regulaarselt vanu, koltunud või kahjustatud lehti.
• Korja vilju sageli, sest see soodustab uute viljade teket.
• Kõige parem on korjata vilju siis, kui need on umbes 15–20 cm pikkused.
• Liiga tiheda lehestiku korral võib ettevaatlikult eemaldada mõne vanema lehe, et parandada õhuringlust.

Suvikõrvits on ühekojaline taim, millel on eraldi emas- ja isasõied. Viljumiseks on vaja tolmeldamist, mida teevad enamasti putukad. Jaheda või vihmase ilma korral võib viljumine olla tagasihoidlikum.

Suvikõrvitsa haigused

Eesti tingimustes võivad suvikõrvitsal esineda mitmed haigused, eriti niiske ja jaheda suve korral.

Jahukaste

• Lehtedele tekib valge jahune kirme.
• Sagedamini ilmneb suve teises pooles.
• Ennetamiseks aitab hea õhuringlus ja vastupidavamate sortide kasvatamine.

Hallitushaigused ja muud lehelaiksused

• Levivad kergemini niisketes tingimustes.
• Haiguste riski vähendab see, kui vältida lehtede kastmist.

Haiguste ennetamine

• Hoia taimede vahel piisavat vahemaad.
• Eemalda haiged või tugevalt kahjustunud lehed kohe.
• Ära kasvata kõrvitsalisi igal aastal samal kohal.
• Kasuta vajadusel külvikorda vähemalt 3–4 aasta lõikes.

Suvikõrvitsa kahjurid

Suvikõrvitsat võivad kahjustada mitmed kahjurid, eriti noores kasvufaasis.

Teod

• Noored taimed on tigudele eriti vastuvõtlikud.
• Abi võib olla teotõketest, käsitsi korjamisest või peenra ümbruse korrashoiust.

Lehetäid

• Kogunevad sageli lehtede alakülgedele ja noortele võrsetele.
• Tugeva leviku korral võivad pidurdada taime kasvu.
• Võib kasutada seebilahust või nõgeseleotist.

Kahjurite ennetamine

• Hoia peenar umbrohust puhas.
• Soodusta kasulike putukate, näiteks lepatriinude olemasolu aias.
• Kontrolli taimi regulaarselt, eriti pärast sooja ja niisket perioodi.

Suvikõrvitsa säilitamine

Suvikõrvits on kõige maitsvam värskelt tarvitades. Erinevalt tali- või säilituskõrvitsatest ei säili see väga kaua.

Lühiajaline säilitamine

• Hoia vilju külmkapis temperatuuril umbes 5–10 °C.
• Säilivusaeg on tavaliselt 1–2 nädalat.

Pikaajalisem säilitamine

• Suvikõrvitsat võib külmutada viilutatult või kuubikutena.
• Sobib hästi marineerimiseks, hoidisteks ja relisside valmistamiseks.
• Suuremaks kasvanud vilju saab kasutada suppides, püreedes ja küpsetistes.

Regulaarne korjamine aitab tagada pideva saagi kogu suve jooksul. Hästi kasvanud suvikõrvitsataim võib anda hooaja jooksul väga palju vilju.