Redis

Redis (Raphanus sativus) on üks kiiremaid köögivilju Eesti aias. Õige ajastusega annab redis saaki juba mõne nädalaga, kuid sama kiiresti võib ta kuuma, kuivuse või liiga pika päeva tõttu puituda ja õitsema minna.

Redis kasvatamise põhimõtted Eestis

Redise edu sõltub vähem väetamisest ja rohkem kasvutempo hoidmisest. Kui taim saab alguses piisavalt niiskust, ruumi ja jahedamat ilma, kasvatab ta mahlase juurika. Kui külv kuivab läbi või jääb liiga tihedaks, läheb taim stressi ning juur jääb väike, kibe või puitunud. Eestis on redis eriti väärtuslik vahekultuurina enne tomatit, kurki või suvikõrvitsat ning pärast varajase saagi koristust sügisese järelkülvina.

Külvamine ja istutamine

Külva redis otse peenrasse aprillist alates, kui muld on tahenenud. Tee korduskülve väikeste portsjonitena iga 7-14 päeva järel, kuid väldi kõige kuumemat kesksuve. Sügissaagiks külva uuesti augustis. Seeme külvatakse umbes 1 cm sügavusele ja rida kaetakse õhukese mullaga.

• Jäta taimede vaheks pärast harvendamist 4-5 cm, suuremate sortide puhul rohkem.
• Kata külv kohe kattelooriga, et hoida niiskust ja vähendada maakirbu kahjustust.
• Külva pigem lühike rida korraga, sest redis valmib korraga ja ei seisa peenras kaua.
• Ära lisa värsket sõnnikut; redis vajab kobedat, kuid mitte liiga rammusat mulda.

Kasvukoht, muld ja kastmine

Parim on päikeseline kuni kerge poolvarjuga peenar. Kevadel sobib päike, suve lõpus aitab väike vari hoida mulda jahedamana. Muld peab olema kobe ja ühtlaselt niiske. Kuivaperiood muudab redise kibedaks, hiline tugev kastmine pärast kuivust võib juured lõhki ajada. Väetist anna vähe; liiga palju lämmastikku kasvatab lehti juure arvelt.

Sordivalik ja Eesti olude nüansid

Eestis tasub valida kiiresti valmivaid sorte kevadeks ja eraldi sorte sügiseseks kasvatuseks. Ümarad punased redisetüübid on kõige kindlamad algajale, piklikud sordid vajavad ühtlasemat niiskust ja sügavamat kobedat mulda. Kui tahad saaki pikemalt, kasvata korraga 2-3 eri valmimisajaga sorti.

Eesti kevadel võib muld olla külm, kuid redis talub jahedust paremini kui paljud köögiviljad. Suurem oht on kuiv tuul ja maakirbud. Katteloor aitab mõlema vastu, aga seda tuleb lõdvalt paigaldada, et taimedel oleks ruumi kasvada. Juunis-juulis venib päev pikaks ja redis kipub kiiremini õitsema; siis tasub keskenduda teistele kultuuridele ja tulla redise juurde augustis tagasi.

Külvikord, naabrid ja peenra planeerimine

Redis sobib peenra täitjaks salati, porgandi, sibula ja herne kõrval, kuid kapsaliste haiguste ja kahjurite tõttu ära kasvata teda pidevalt samas kohas koos kapsa, kaalika või rukolaga. Kuna saak tuleb kiiresti, planeeri redis kohtadesse, kust saad peenra hiljem vabastada soojalembestele taimedele.

Hooaja jälgimine ja sekkumise ajastus

Redis kasvatamisel on kõige olulisem märgata muutust enne, kui probleem on juba saaki vähendanud. Pärast külvi või istutamist kontrolli iga paari päeva tagant mulla niiskust, uue kasvu värvi ja seda, kas taim liigub hooajale vastavas tempos. Kui kasv seisab, ei tasu kohe tugevalt väetada; enne vaata, kas muld on liiga külm, liiga kuiv, liiga märg või kas juured on häiritud.

Hea praktiline rütm on hoida hooaja alguses lühikest märkmelehte: külvi või istutuse kuupäev, esimene tärkamine või uus kasv, esimene õitsemine, esimene saak ja suuremad ilmastikustressid. Järgmisel aastal aitab see otsustada, kas külvasid liiga vara, istutasid liiga tihedalt või jäid kastmisega hiljaks. Eesti aias muutub kevade ja suve alguse ilm aastati palju, seega on enda aia märkmed sageli täpsemad kui üldine kalender.

Sekkuda tasub varakult, kuid rahulikult. Üks kollane leht, üks katkine serv või lühike kasvupaus ei tähenda veel suurt probleemi. Kui sama sümptom levib mitmele taimele, kahjustus suureneb paari päevaga või uus kasv on nõrk, tuleb põhjus välja selgitada. Alusta alati lihtsatest asjadest: niiskus, temperatuur, valgus, õhuringlus ja kahjurid lehe alaküljel. Alles siis lisa väetist või kasuta tõrjevahendeid.

Samavõrd tähtis on teada, millal mitte üle hooldada. Kui taim on pärast jahedat ööd või ümberistutust paar päeva aeglasem, anna talle aega taastuda. Liigne kastmine, korduv ümberistutamine või järjest uute väetiste lisamine teeb olukorra sageli halvemaks. Parem on muuta üks tingimus korraga ja vaadata, kas uus kasv paraneb.

Redis hoolduskalender Eestis

Levinud probleemid ja lahendused

Redise probleemid on tavaliselt kiired: kui tingimus on vale, näeb seda juba mõne päevaga.

Algaja sagedased vead

• Külvatakse korraga liiga palju ja saak vananeb peenras.
• Katteloor pannakse alles siis, kui kirbud on juba kohal.
• Redis jäetakse harvendamata.
• Külvatakse kesksuve kuumusesse ja oodatakse kevadist kvaliteeti.

Saak, koristamine ja säilitamine

Korja redis kohe, kui juur on sordile omase suurusega. Väike ja noor redis on mahlane, ülekasvanud redis muutub puiseks. Säilitamiseks ei ole kevadine redis hea kultuur; hoia juuri külmkapis lühikest aega koos eemaldatud pealsetega. Sügisene redis püsib jahedas veidi kauem.

Siselingid ja järgmised juhendid

Redise ajastust aitab planeerida külvikalender. Peenra planeerimisel vaata ka porgandit, sibulat, aedhernest ja köögiviljade kasvatamise hubi. Kahjurite puhul kasuta haiguste ja kahjurite juhendit.

Redis on hea indikaatorkultuur: kui redis kasvab kiiresti ja ühtlaselt, on peenra niiskus ja mullastruktuur korras. Kui ta ebaõnnestub, annab see varajase signaali, mida saab enne teiste kultuuride istutamist parandada.

Veel huvitavat lugemist

←→

Millal sibul ja küüslauk üles võtta, kuidas kuivatada ja säilitada?

Sibula ja küüslaugu koristuse, kuivatamise ja talvise säilitamise juhend Eesti augusti- ja septembrioludesse.

Mida külvata augusti lõpus ja septembris Eesti aias?

Hooaja lõpu külvid: mida jõuab veel sügisel kasvatada, mida külvata talvitumiseks ja kuidas peenrad järgmiseks aastaks ette valmistada.

Kasvuhoone sügisel: mida teha pärast tomati ja kurgi hooaja lõppu?

Sügisene kasvuhoone korrastamine aitab vähendada haigusi, parandada mulda ja valmistada uue hooaja ette.

Millal kartul üles võtta ja kuidas säilitada

Praktiline augusti ja septembri juhend kartuli koristamiseks ning säilitamiseks.

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.