Redis

Ladina keelesRaphanus sativus
Redis (Raphanus sativus) on üks tänuväärsemaid ja kiiremini valmivaid köögivilju Eesti aiapidaja toidulaual. See on ristikõieliste sugukonda kuuluv üheaastane taim, mis on tuntud oma krõmpsuva tekstuuri ja kergelt vürtsika maitse poolest. Tänu lühikesele kasvuperioodile (keskmiselt 25–40 päeva) on redis suurepärane kultuur, mida kasvatada varakevadise vahekultuurina enne soojalembeste taimede istutamist.
Google AdSense (Header/Above-the-fold)
Redis
Valgusvajadus
Poolvari
Mullastiku pH
6.0 - 7.0
HappelineNeutraalneAluseline
Taimede vahe
5x10 cm
Külvamine toas
-
Külvamine avamaale
Aprill - August (korduvalt)
JVMAMJJASOND
Saagikoristus
Mai - September
JVMAMJJASOND

Redis (Raphanus sativus) on üks tänuväärsemaid ja kiiremini valmivaid köögivilju Eesti aiapidaja toidulaual. See on ristikõieliste sugukonda kuuluv üheaastane taim, mis on tuntud oma krõmpsuva tekstuuri ja kergelt vürtsika maitse poolest. Tänu lühikesele kasvuperioodile (keskmiselt 25–40 päeva) on redis suurepärane kultuur, mida kasvatada varakevadise vahekultuurina enne soojalembeste taimede istutamist.

Redise külvamine ja istutamine

Eestis algab redise külvamine tavaliselt aprillis, niipea kui muld on tahenenud ja seda on võimalik harida. Redis on külmakindel taim, mille seemned idanevad juba +2…+5 kraadi juures, ning tõusmed taluvad lühiajalist öökülma kuni -3 kraadi.

* Külviaeg: Avamaale võib külvata aprilli lõpust juuni alguseni. Suvise kuumusega (juuli) kipub redis putkuma ja muutub puiseks, seega tasub uued külvid teha uuesti augusti keskel.
* Külvisügavus: Seemned külvatakse 1–1,5 cm sügavusele.
* Külviskeem: Ridade vahe peaks olema 15 cm ja taimede vahe reas pärast harvendamist 3–5 cm.
* Öökülmad: Kuigi redis talub kerget külma, on püsivate miinuskraadide ohu korral soovitatav kasutada katteloori, mis kiirendab idanemist ja kaitseb taimi temperatuurikõikumiste eest.

Redise kasvukoht ja sobiv muld

Redise kasvatamiseks on kriitilise tähtsusega õige asukoht ja mulla kvaliteet, et vältida juurviljade lõhenemist või kibedat maitset.

* Valgus: Redis eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kevadel on täispäike ideaalne, kuid suvisel perioodil eelistab taim kerget varju keskpäevase päikese eest.
* Muld: Kõige paremini sobivad kerged, huumusrikkad ja vett hästi läbilaskvad liivsavi- või mullahuumuse rikkad mullad. Mulla pH peaks olema vahemikus 6,0–7,0.
* Väldi: Ära kasuta värsket sõnnikut vahetult enne külvi, kuna see soodustab lehemassi kasvu juurvilja arvelt ja võib meelitada ligi kahjureid.

Redise kastmine ja väetamine

Ühtlane niiskusrežiim on kvaliteetse saagi alus. Eestis esinevad kevadised põuaperioodid on redisele ohtlikud.

* Kastmine: Mulda tuleb hoida püsivalt niiskena. Ebakorrapärane kastmine (kuivaperiood, millele järgneb liigniiskus) põhjustab juurviljade lõhenemist. Kuiva ilmaga tuleks kasta igapäevaselt.
* Väetamine: Kuna redis on lühikese kasvuajaga, ei vaja ta tavaliselt täiendavat pealtväetamist, kui muld on sügisel või kevadel enne külvi korralikult ette valmistatud (komposti või kompleksväetisega). Liigne lämmastik muudab juurviljad tühjaks ja kobedaks.

Redise hooldusnipid

* Harvendamine: See on kõige olulisem hooldusvõte. Kui taimed on liiga tihedalt, ei moodustu korralikku juurvilja. Harvendage taimi niipea, kui ilmuvad esimesed pärislehed.
* Katteloor: Hoidke katteloori peal külvist kuni koristamiseni. See ei hoia mitte ainult soojust, vaid on peamine kaitse maakirpude eest.
* Rohimine: Hoidke peenrad umbrohuvabad, et vähendada konkurentsi toitainetele ja valgusele.

Redise haigused

Eesti kliimas on redis suhteliselt terve kultuur, kuid ebasobivate tingimuste korral võivad esineda:

* Mööduv neeldumine (tõusmepõletik): Esineb liigniiske mulla ja tiheda külvi korral, põhjustades noorte taimede varre mustumist ja hukkumist.
* Nuuter: Ristikõieliste tüüpiline haigus, mis tekitab juurtel paksendeid ja kühme. Ennetamiseks tuleb järgida viljavaheldust (mitte kasvatada samal kohal kapsasrohtusid 4 aastat).

Redise kahjurid

Kahjurid on redisekasvatuse suurim väljakutse, eriti kuivadel kevadetel.

* Maakirbud: Väikesed hüppavad mardikad, kes närivad lehtedesse augud. Kõige tõhusam kaitse on tihe katteloor kohe pärast külvi. Aitab ka lehtede piserdamine puutuhaga.
* Kapsakärbes: Vaglad närivad käike juurvilja sisse. Ka siin on parimaks ennetuseks katteloor, mis takistab kärbsel munemist.
* Nälkjad ja teod: Aktiivsed niisketel perioodidel ja öösiti, süües lehti ja kahjustades juurvilja pinda.

Redise säilitamine

Redis on mõeldud peamiselt värskelt tarbimiseks kohe pärast koristamist.

* Koristamine: Koristage redised niipea, kui nad on saavutanud sordile omase suuruse. Ülekasvanud redised muutuvad seest puiseks ja kibedaks.
* Säilitamine külmikus: Eemaldage koheselt lehed (need imevad juurest niiskust välja). Peske juurviljad ja hoidke neid kilekotis või suletud karbis külmiku köögiviljasahtlis. Nii säilivad nad krõmpsuvana kuni ühe nädala.
* Pikaajaline säilitamine: Tavalist varajast redist ei hoiustata talveks. Pikaajaliseks säilitamiseks kasvatatakse spetsiaalseid sügisreise või musta rõigast, mida hoitakse keldris liiva sees.

Google AdSense (Bottom)

Sordid

Sorte ei ole lisatud.