Mungalill

Ladina keelesTropaeolum majus

Suur mungalill (Tropaeolum majus), rahvapäraselt tuntud ka kui kress, on Eesti aedades üks tänuväärsemaid ja mitmekülgsemaid suvelilli. Tegemist on kiirekasvulise ja lopsaka taimega, mis pakub silmailu oma kirksate õitega ning on lisaks ka täielikult söödav. Mungalill sobib suurepäraselt nii peenrasse, rippkorvidesse kui ka köögiviljaaeda "püünistaimeks". Eesti lühikest suve arvestades on oluline teada õigeid kasvatusvõtteid, et taim jõuaks enne sügisesi öökülmi täies hiilguses õitseda.

Google AdSense (Header/Above-the-fold)
Mungalill
Valgusvajadus
Täispäike
Mullastiku pH
6.0 - 7.0
HappelineNeutraalneAluseline
Taimede vahe
20x30 cm
Külvamine toas
Märts - Aprill
JVMAMJJASOND
Külvamine avamaale
Mai - Juuni
JVMAMJJASOND
Saagikoristus
Juuni - Oktoober
JVMAMJJASOND
Halvad naabrid
Puudub info

Suur mungalill (Tropaeolum majus), rahvapäraselt tuntud ka kui kress, on Eesti aedades üks tänuväärsemaid ja mitmekülgsemaid suvelilli. Tegemist on kiirekasvulise ja lopsaka taimega, mis pakub silmailu oma kirksate õitega ning on lisaks ka täielikult söödav. Mungalill sobib suurepäraselt nii peenrasse, rippkorvidesse kui ka köögiviljaaeda “püünistaimeks”. Eesti lühikest suve arvestades on oluline teada õigeid kasvatusvõtteid, et taim jõuaks enne sügisesi öökülmi täies hiilguses õitseda.

Suur mungalill külvamine ja istutamine

Mungalill on külmaõrn taim, mis ei talu vähimatki miinuskraadi. Seetõttu tuleb külvamisel ja istutamisel jälgida hoolega kevadisi öökülmi.

  • Otsekülv avamaale: Eesti kliimas on sobivaim aeg külviks mai lõpp või juuni algus, kui öökülmaoht on möödas ja muld on soojenenud vähemalt 10–12 kraadini.
  • Ettekasvatamine: Varajasema õitsemise saavutamiseks võib mungalille aprilli lõpus pottidesse ette külvata. Kasutage turbapätsikesi või biolagunevaid potte, sest mungalille juurestik on tundlik ja taim ei talu hästi ümberistutamist.
  • Külvisügavus: Seemned külvatakse umbes 2 cm sügavusele. Enne külvi on soovitatav seemneid 12–24 tundi leiges vees leotada, et kiirendada idanemist.
  • Istutusvahe: Ronivate sortide puhul jätke taimede vahele 30–40 cm, madalate põõsasjate sortide puhul 20–25 cm.

Suur mungalill kasvukoht ja sobiv muld

Mungalill on valguse suhtes nõudlik, kuid mulla rammususe osas pigem tagasihoidlik.

  • Valgus: Valige päikeseline kuni kergelt poolvarjuline kasvukoht. Täisvarjus kasvab taim lopsakalt, kuid õitseb vähe.
  • Mullastik: Mungalill eelistab kerget, vett hästi läbilaskvat ja pigem lahjat mulda. Oluline teadmine: Liiga rammusas ja lämmastikurikkas mullas kasvatab taim massiivse lehestiku, kuid õied peituvad lehtede alla või jäävad hoopis tulemata.
  • Tuul: Kasvukoht võiks olla kaitstud tugevate tuulte eest, mis võivad hapraid vääte murda.

Suur mungalill kastmine ja väetamine

Õige režiim tagab terve taime ja rikkaliku õitsemise kogu hooaja vältel.

  • Kastmine: Mungalill vajab regulaarset kastmist, eriti kuivadel suveperioodidel ja konteinerites kasvamisel. Muld peaks olema ühtlaselt niiske, kuid vältida tuleb liigniiskust ja seisvat vett, mis soodustab juuremädanikku.
  • Väetamine: Vältige lämmastikurikkaid väetisi. Kui soovite taime toetada, kasutage kaaliumi- ja fosforirikast suvelillede väetist poole väiksemas doosis kui pakendil märgitud. Lahjas mullas kasvav mungalill õitseb reeglina kõige paremini.

Suur mungalill hooldusnipid

Mungalille hooldus on lihtne, kuid mõned töövõtted aitavad dekoratiivsust hoida:

  • Närtsinud õite eemaldamine: Regulaarne närtsinud õite äravõtmine takistab seemnete moodustumist ja suunab taime energia uute õiepungade loomiseks.
  • Tugi konstruktsioonid: Ronivad sordid vajavad võret, nööri või aeda, millest kinni haarata. Nad võivad kasvada kuni 2–3 meetri pikkuseks.
  • Söödavus: Kasutage mungalille õisi ja lehti salatites – neil on meeldivalt vürtsikas, kressile omane maitse. Noori seemneid võib marineerida (nn “vaese mehe kaperid”).

Suur mungalill haigused

Eesti kliimas on mungalill võrdlemisi vastupidav, kuid probleemid võivad tekkida ebasoodsate olude korral:

  • Hahkhallitus: Tekib liiga tiheda seisu ja liigniiskuse korral. Tagage taimede vahel hea õhuliiklus.
  • Juuremädanik: Ohustab taimi raskes ja liigniiskes mullas.
  • Lehtede kollaseks muutumine: Võib viidata nii toitainete puudusele kui ka liigsele kuumusele või ebaühtlasele kastmisele.

Suur mungalill kahjurid

Mungalill on tuntud kui “kahjurite magnet”, mida saab aias kavalalt ära kasutada teiste kultuuride kaitsmiseks.

  • Must lehetäi: Kõige sagedasem kahjur. Lehetäid kogunevad sageli just mungalillele, säästes nii läheduses kasvavaid köögivilju. Tõrjeks võib kasutada rohelise seebi lahust või tugevat veejuga.
  • Suur-kapsaliblikas: Liblikad munevad mungalille lehtedele meelsasti. Röövikud võivad lehestiku kiiresti auklikuks süüa. Korjake röövikud käsitsi ära.
  • Maakirbud: Võivad kahjustada noori tõusmeid kuiva ja kuuma ilmaga. Hoidke muld niiske ja katke vajadusel kattelooriga.

Suur mungalill säilitamine

Kuna mungalill on meie kliimas üheaastane taim, toimub “säilitamine” peamiselt seemnete kaudu.

  • Seemnete kogumine: Sügisel, kui õitsemine lõppeb, ilmuvad taimele suured rohelised seemnised. Laske neil taime küljes pruunistuda või korjake varisenud seemned maast üles.
  • Kuivatamine: Kuivatage seemneid õhurikkas kohas paberil.
  • Hoiustamine: Säilitage kuivanud seemneid paberümbrikus jahedas ja kuivas kohas kuni järgmise kevadeni.
  • Talvitumine: Taim ise hukkub esimeste öökülmadega. Pärast külmi eemaldage surnud taimne mass komposti (eeldusel, et taim polnud haige).
Google AdSense (Bottom)

Sordid

Sorte ei ole lisatud.