Mungalill

Suur mungalill (Tropaeolum majus), rahvapäraselt tuntud ka kui kress, on Eesti aedades üks tänuväärsemaid ja mitmekülgsemaid suvelilli. Tegemist on kiirekasvulise ja lopsaka taimega, mis pakub silmailu oma kirksate õitega ning on lisaks ka täielikult söödav. Mungalill sobib suurepäraselt nii peenrasse, rippkorvidesse kui ka köögiviljaaeda “püünistaimeks”. Eesti lühikest suve arvestades on oluline teada õigeid kasvatusvõtteid, et taim jõuaks enne sügisesi öökülmi täies hiilguses õitseda.

Suur mungalill külvamine ja istutamine

Mungalill on külmaõrn taim, mis ei talu vähimatki miinuskraadi. Seetõttu tuleb külvamisel ja istutamisel jälgida hoolega kevadisi öökülmi.

• Otsekülv avamaale: Eesti kliimas on sobivaim aeg külviks mai lõpp või juuni algus, kui öökülmaoht on möödas ja muld on soojenenud vähemalt 10–12 kraadini.
• Ettekasvatamine: Varajasema õitsemise saavutamiseks võib mungalille aprilli lõpus pottidesse ette külvata. Kasutage turbapätsikesi või biolagunevaid potte, sest mungalille juurestik on tundlik ja taim ei talu hästi ümberistutamist.
• Külvisügavus: Seemned külvatakse umbes 2 cm sügavusele. Enne külvi on soovitatav seemneid 12–24 tundi leiges vees leotada, et kiirendada idanemist.
• Istutusvahe: Ronivate sortide puhul jätke taimede vahele 30–40 cm, madalate põõsasjate sortide puhul 20–25 cm.

Suur mungalill kasvukoht ja sobiv muld

Mungalill on valguse suhtes nõudlik, kuid mulla rammususe osas pigem tagasihoidlik.

• Valgus: Valige päikeseline kuni kergelt poolvarjuline kasvukoht. Täisvarjus kasvab taim lopsakalt, kuid õitseb vähe.
• Mullastik: Mungalill eelistab kerget, vett hästi läbilaskvat ja pigem lahjat mulda. Oluline teadmine: Liiga rammusas ja lämmastikurikkas mullas kasvatab taim massiivse lehestiku, kuid õied peituvad lehtede alla või jäävad hoopis tulemata.
• Tuul: Kasvukoht võiks olla kaitstud tugevate tuulte eest, mis võivad hapraid vääte murda.

Suur mungalill kastmine ja väetamine

Õige režiim tagab terve taime ja rikkaliku õitsemise kogu hooaja vältel.

• Kastmine: Mungalill vajab regulaarset kastmist, eriti kuivadel suveperioodidel ja konteinerites kasvamisel. Muld peaks olema ühtlaselt niiske, kuid vältida tuleb liigniiskust ja seisvat vett, mis soodustab juuremädanikku.
• Väetamine: Vältige lämmastikurikkaid väetisi. Kui soovite taime toetada, kasutage kaaliumi- ja fosforirikast suvelillede väetist poole väiksemas doosis kui pakendil märgitud. Lahjas mullas kasvav mungalill õitseb reeglina kõige paremini.

Suur mungalill hooldusnipid

Mungalille hooldus on lihtne, kuid mõned töövõtted aitavad dekoratiivsust hoida:

• Närtsinud õite eemaldamine: Regulaarne närtsinud õite äravõtmine takistab seemnete moodustumist ja suunab taime energia uute õiepungade loomiseks.
• Tugi konstruktsioonid: Ronivad sordid vajavad võret, nööri või aeda, millest kinni haarata. Nad võivad kasvada kuni 2–3 meetri pikkuseks.
• Söödavus: Kasutage mungalille õisi ja lehti salatites – neil on meeldivalt vürtsikas, kressile omane maitse. Noori seemneid võib marineerida (nn “vaese mehe kaperid”).

Suur mungalill haigused

Eesti kliimas on mungalill võrdlemisi vastupidav, kuid probleemid võivad tekkida ebasoodsate olude korral:

• Hahkhallitus: Tekib liiga tiheda seisu ja liigniiskuse korral. Tagage taimede vahel hea õhuliiklus.
• Juuremädanik: Ohustab taimi raskes ja liigniiskes mullas.
• Lehtede kollaseks muutumine: Võib viidata nii toitainete puudusele kui ka liigsele kuumusele või ebaühtlasele kastmisele.

Suur mungalill kahjurid

Mungalill on tuntud kui “kahjurite magnet”, mida saab aias kavalalt ära kasutada teiste kultuuride kaitsmiseks.

• Must lehetäi: Kõige sagedasem kahjur. Lehetäid kogunevad sageli just mungalillele, säästes nii läheduses kasvavaid köögivilju. Tõrjeks võib kasutada rohelise seebi lahust või tugevat veejuga.
• Suur-kapsaliblikas: Liblikad munevad mungalille lehtedele meelsasti. Röövikud võivad lehestiku kiiresti auklikuks süüa. Korjake röövikud käsitsi ära.
• Maakirbud: Võivad kahjustada noori tõusmeid kuiva ja kuuma ilmaga. Hoidke muld niiske ja katke vajadusel kattelooriga.

Suur mungalill säilitamine

Kuna mungalill on meie kliimas üheaastane taim, toimub “säilitamine” peamiselt seemnete kaudu.

• Seemnete kogumine: Sügisel, kui õitsemine lõppeb, ilmuvad taimele suured rohelised seemnised. Laske neil taime küljes pruunistuda või korjake varisenud seemned maast üles.
• Kuivatamine: Kuivatage seemneid õhurikkas kohas paberil.
• Hoiustamine: Säilitage kuivanud seemneid paberümbrikus jahedas ja kuivas kohas kuni järgmise kevadeni.
• Talvitumine: Taim ise hukkub esimeste öökülmadega. Pärast külmi eemaldage surnud taimne mass komposti (eeldusel, et taim polnud haige).

Veel huvitavat lugemist

←→

Millal sibul ja küüslauk üles võtta, kuidas kuivatada ja säilitada?

Sibula ja küüslaugu koristuse, kuivatamise ja talvise säilitamise juhend Eesti augusti- ja septembrioludesse.

Mida külvata augusti lõpus ja septembris Eesti aias?

Hooaja lõpu külvid: mida jõuab veel sügisel kasvatada, mida külvata talvitumiseks ja kuidas peenrad järgmiseks aastaks ette valmistada.

Kasvuhoone sügisel: mida teha pärast tomati ja kurgi hooaja lõppu?

Sügisene kasvuhoone korrastamine aitab vähendada haigusi, parandada mulda ja valmistada uue hooaja ette.

Millal kartul üles võtta ja kuidas säilitada

Praktiline augusti ja septembri juhend kartuli koristamiseks ning säilitamiseks.

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.