Apteegitill

Harilik apteegitill (Foeniculum vulgare) on sarikõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mida Eesti kliimas kasvatatakse peamiselt üheaastase köögiviljana või maitsetaimena. Apteegitill on tuntud oma õrna aniisilaadse maitse ja sulgjate lehtede poolest. Aianduses eristatakse peamiselt leht-apteegitilli (kasutatakse ürtidena) ja mugul-apteegitilli (moodustab mahlaka ebavarre ehk mugula). Eesti lühike suvi ja muutlikud ilmaolud nõuavad selle kultuuri puhul tähelepanelikkust, eriti temperatuuri ja valguse osas.

Apteegitilli külvamine ja istutamine

Eesti oludes on soovitatav kasutada ettekasvatamist, kuna taim on tundlik kevadiste öökülmade suhtes ja vajab pikka kasvuperioodi.

• Ettekasvatus: Külvake seemned märtsi lõpus või aprilli alguses üksikutesse pottidesse (umbes 1-2 cm sügavusele). Apteegitillil on pikk sammasjuur, mis ei talu hästi ümberistutamist, seega on turbapotid või sügavad külvikassetid parim valik.
• Avamaale istutamine: Taimed võib välja istutada alles siis, kui öökülmaoht on täielikult möödas (tavaliselt juuni alguses). Isegi kerge miinuskraad võib noored taimed hukkuda lasta.
• Otsekülv: Võimalik mai lõpus, kui muld on piisavalt soojenenud, kuid sel juhul võib mugul-apteegitilli saak jääda lühikese suve tõttu kesiseks.
• Istutuskaugus: Jätke taimede vaheks 25-30 cm ja reavaheks 40-50 cm.

Apteegitilli kasvukoht ja sobiv muld

Apteegitill on pärit Vahemere maadest, mistõttu vajab ta maksimaalselt soojust ja valgust.

• Valgus: Valige päikeseline ja tuulevarjuline kasvukoht. Varjus kasvades venivad taimed välja ja mugulad ei arene korralikult.
• Muld: Sobib viljakas, huumusrikas ja keskmise raskusega liivsavi- või nõrgalt aluseline muld. Muld peab olema hästi vett läbilaskev, kuid suutma säilitada niiskust.
• Eelkultuurid: Head naabrid on kurgid ja herned, kuid vältida tuleks kasvatamist teiste sarikõieliste (till, porgand, seller) järel või läheduses.

Apteegitilli kastmine ja väetamine

Ühtlane niiskusrežiim on kriitiline, et vältida taimede enneaegset puitumist või õitsema minekut.

• Kastmine: Kastke regulaarselt, eriti põuaperioodidel. Kuiv stress paneb mugul-apteegitilli koheselt õisikut kasvatama, muutes mugula söögiks kõlbmatuks.
• Väetamine: Apteegitill on toitainete suhtes nõudlik. Enne istutamist lisage mulda komposti. Kasvuperioodil võib väetada lämmastikurikka orgaanilise väetisega (nt nõgesevirts), kuid vältige liialdamist suve teises pooles, et soodustada mugula moodustumist, mitte liigset lehemassi.

Apteegitilli hooldusnipid

Eesti aedniku jaoks on peamine väljakutse vältida “putkumist” eh iõitsema minekut.

• Mullamine: Kui mugul-apteegitilli alumine osa hakkab paisuma (umbes muna suuruselt), võite taime alumist osa kergelt mullata. See muudab mugula heledamaks, õrnemaks ja kaitseb seda otsese päikese eest.
• Rohimine: Hoidke kasvukoht umbrohuvaba, kuna apteegitill on alguses aeglasekasvuline ja ei talu konkurentsi.
• Kaitse öökülma eest: Kuna Eesti sügis on ettearvamatu, katke taimed esimeste öökülmade saabudes looriga, et pikendada valmimisaega.

Apteegitilli haigused

Eesti niisketes oludes on peamiseks ohuks seenhaigused.

• Juuremädanik ja varrepõletik: Tekivad liigniiskuse ja halva õhuliikluse korral. Vältige tihedat istutust ja liigset kastmist jahedate ilmadega.
• Hahkhallitus: Võib kahjustada tihedaid lehti ja mugulaid vihmastel sügistel. Haiged taimeosad tuleb koheselt eemaldada ja hävitada.

Apteegitilli kahjurid

Apteegitill on tänu oma eeterlikele õlidele paljude kahjurite suhtes üsna vastupidav, kuid siiski võib esineda probleeme.

• Lehetäid: Võivad asustada noori lehti ja võrseid. Abi saab rohelise seebi lahusega pritsimisest.
• Porgandi-lehekärbes: Vastsed võivad kahjustada juuri ja mugulat. Profülaktikaks on soovitatav kasutada katte loori kohe pärast istutamist.
• Nälkjad ja teod: Armastavad mahlakaid mugulaid. Hoidke peenraümbrus puhtana ja kasutage vajadusel püüniseid.

Apteegitilli säilitamine

Saagi koristamise aeg sõltub sellest, millist osa taimest kasutatakse.

• Värskelt tarbimine: Lehti võib lõigata kogu suve jooksul. Mugul-apteegitill koristatakse, kui see on saavutanud läbimõõdu 8-12 cm.
• Külmikus: Värsked mugulad säilivad niiskesse rätikusse mähituna ja kilekotis köögiviljasahtlis kuni 2 nädalat.
• Sügavkülmutamine: Mugulad võib tükeldada, lühidalt blanšeerida ja sügavkülmutada. Lehti võib külmutada hakituna jääkuubiku vormides koos vee või õliga.
• Kuivatamine: Lehti ja seemneid saab kuivatada pimedas ja õhurikkas kohas. Seemneid kogutakse siis, kui need on muutunud pruuniks ja pudenevad kergelt.