Lehtsalat

Lehtsalat (Lactuca sativa var. crispa) on üks populaarsemaid ja kergemini kasvatatavaid köögivilju Eesti koduaedades. Tänu oma lühikesele kasvutsüklile ja külmataluvusele sobib see suurepäraselt meie põhjamaisesse kliimasse. Lehtsalat on hinnatud oma krõmpsuva tekstuuri, värskuse ja kõrge vitamiinisisalduse poolest, olles asendamatu komponent suvistes salatites.

Lehtsalati külvamine ja istutamine

Lehtsalat on jahedat kliimat armastav taim, mida võib Eesti oludes külvama hakata juba aprilli lõpus või mai alguses, niipea kui muld on tahenenud.

• Külviaeg: Avamaale võib külvata järk-järgult iga 2 nädala järel kuni juuli keskpaigani, et tagada pidev saak.
• Öökülmad: Lehtsalat talub lühiajalist öökülma (kuni -5 °C), kuid noorte taimede kaitseks on soovitatav kasutada katteloori, mis kiirendab kasvu ja kaitseb temperatuurikõikumiste eest.
• Külvisügavus: Seemned külvatakse 0,5–1 cm sügavusele. Reavahe peaks olema 20–30 cm.
• Hajuskülv või ettekasvatus: Kuigi salatit külvatakse enamasti otse peenrasse, võib varajase saagi saamiseks taimed märtsis-aprillis toas või kasvuhoones ette kasvatada.

Lehtsalati kasvukoht ja sobiv muld

Salat on nõudlik mulla niiskuse ja toitainete suhtes, kuid vähenõudlik valguse osas.

• Valgus: Eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Keskpäevase tugeva päikese eest kaitstud koht aitab vältida lehtede mõrenemist ja enneaegset õitsema minekut.
• Muld: Sobib huumusrikas, kobe ja parasniiske muld. Optimaalne mulla pH on 6,0–7,0. Rasked savimullad vajavad parandamist komposti või turbaga.
• Eelviljad: Headeks naabriteks on redis, sibul, kurk ja maasikad.

Lehtsalati kastmine ja väetamine

Õige režiimiga kastmine on kvaliteetse ja maheda maitsega saagi alus.

• Kastmine: Salatit tuleb kasta regulaarselt, vältides mulla läbikuivamist. Kuivus muudab lehed kibedaks ja sunnib taime kiiremini õitsema. Kasta eelistatavalt hommikuti, suunates vee otse mullale, mitte lehtedele.
• Väetamine: Kui muld on enne külvi kompostiga rikastatud, ei vaja lühikese kasvueaga lehtsalat täiendavat väetamist. Liigne lämmastikväetis võib põhjustada nitraatide kogunemist lehtedesse. Vajadusel võib kasutada nõrga kontsentratsiooniga merevetikaekstrakti.

Lehtsalati hooldusnipid

Selleks, et saak oleks rikkalik ja taimed terved, tasub järgida järgmisi nõuandeid:

• Harvendamine: Kui taimed kasvavad liiga tihedalt, tuleb neid harvendada (jättes vahekauguseks 10–15 cm), et tagada õhu liikumine ja vältida mädanikke.
• Multšimine: Orgaaniline multš (nt niidetud muru) aitab hoida mulda niiskena ja pärsib umbrohu kasvu.
• Õitsemise ennetamine: Kuumade ilmadega kipub salat “putke minema” ehk õitsema. Selle vältimiseks vali kuumakindlad sordid ja taga piisav kastmine.
• Saagi korjamine: Kõige parem on lehti korjata hommikul, kui neis on maksimaalne veesisaldus.

Lehtsalati haigused

Eesti niiskes kliimas on peamisteks probleemideks seente põhjustatud haigused:

• Hahkhallitus (Botrytis cinerea): Tekib liiga tiheda seisu ja liigniiskuse korral. Lehed muutuvad vesiseks ja kattuvad halli kirmega.
• Salu-leherooste: Ilmneb kollakate laigudena lehtedel. Ennetamiseks on oluline külvikord ja õige vahekaugus taimede vahel.
• Juuremädanik: Põhjustatud liigniiskest mullast. Oluline on tagada hea drenaaž.

Lehtsalati kahjurid

Lehtsalat on meelepärane paljudele aias elavatele olenditele:

• Teod ja nälkjad: Kõige suuremad vaenlased. Nad närivad lehtedesse augud või hävitavad noored taimed täielikult. Tõrjeks kasutada püüniseid, puistata ümber peenra purustatud munakoori või kasutada nälkjate graanuleid.
• Lehetäid: Võivad koguneda noortele lehtedele. Abi saab taimede loputamisest veejoaga või nõgesetõmmisega pritsimisest.
• Maakirbud: Võivad kahjustada noori tõusmeid kuiva ilmaga. Katteloor aitab hoida kahjurid eemal.

Lehtsalati säilitamine

Lehtsalat on kõige parem koheseks tarbimiseks, kuid õigete võtetega püsib see värske ka lühiajaliselt:

• Külmkapis: Pese lehed jaheda veega, kuivata hoolikalt (soovitavalt salatitsentrifuugiga) ja aseta kergelt niiske paberrätikuga suletud kilekotti või karpi. Nii säilib salat värskena 3–5 päeva.
• Värskuse taastamine: Kui lehed on närtsinud, aseta need 15–30 minutiks jääkülma vette – see taastab taimerakkude turgori ja muudab lehed uuesti krõmpsuvaks.
• NB! Lehtsalatit ei soovitata sügavkülmutada ega kuivatada, kuna see kaotab oma struktuuri ja maitseomadused.

Veel huvitavat lugemist

←→

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.

Parimad arbuusisordid mida Eestis kasvatada: sordivalik ja hooldusjuhend

Vali Eesti lühikesse suvesse sobivad arbuusisordid: varased hübriidid, avamaa ja kasvuhoone valikud ning praktilised külvi- ja hooldusnipid algajale.

Arbuusi kasvatamine algajatele: Eesti tingimustes magusa saagini

Arbuusi kasvatamine algajatele Eesti aias: sordid, ettekasvatus, istutamine, kastmine, väetamine ning levinud vead avamaal ja kasvuhoones kindlama saagi nimel.

Betalux tomat: Varajane madal sort, mida Eestis lihtne kasvatada

Betalux tomat on varajane ja madal sort Eesti avamaale ning kasvuhoonesse. Vaata külvi, istutuse, hoolduse, väetamise ja haiguste nippe praktiliselt.

Avokaado kasvatamine Eestis: praktiline juhend potis kasvatamiseks

Avokaado kasvatamine Eestis õnnestub toataimena või suvel potiga õues. Vaata külvi, hoolduse, kastmise, väetamise ja talvitamise praktilisi nõuandeid.