Petersell

Kiirvastus: Petersell külvatakse Eestis tavaliselt aprillist juunini otse peenrasse või kasvatatakse varasema saagi jaoks ette. Tärkamine on aeglane, seega hoia külvirida niiske ja kasuta värsket seemet.

Aedpetersell (Petroselinum crispum) on üks populaarsemaid ja mitmekülgsemaid maitsetaimi Eesti koduaedades. Tegemist on kaheaastase sarikõielisega, mida kasvatatakse meie kliimas peamiselt üheaastase kultuurina lehtede saamiseks. Petersell on külmakindel, kuid aeglase idanemisega taim, mis nõuab kannatlikkust ja õiget ajastust, et lühikesest Eesti suvest maksimumi võtta. Eristatakse peamiselt lehtpeterselli (nii sileda- kui käharalehelist) ja juurpeterselli.

Aedpeterselli külvamine ja istutamine

Peterselli seemned idanevad väga aeglaselt, sageli 3–4 nädalat, kuna need sisaldavad eeterlikke õlisid, mis takistavad vee imendumist.

• Otsekülv avamaale: Eestis võib peterselli külvata niipea, kui muld on tahenenud (tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses). Seemned idanevad juba +2…+3 °C juures.
• Külvisügavus: Külvake seemned 1–1,5 cm sügavusele.
• Ettekasvatamine: Saagi varasemaks saamiseks võib peterselli märtsis pottidesse külvata ja juuni alguses pärast öökülmaohu möödumist välja istutada. Kuigi petersell talub kerget külma, on noored taimed tundlikumad.
• Talikülv: Peterselli võib külvata ka hilissügisel vahetult enne maa külmumist, et seemned tärkaksid varakevadel kohe pärast lume sulamist.

Aedpeterselli kasvukoht ja sobiv muld

Edukas kasv sõltub õigest asukohast ja mullastruktuurist:

• Valgus: Petersell eelistab päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Keskpäevase tugeva päikese eest kaitstud koht aitab vältida lehtede kollaseks muutumist.
• Muld: Taim vajab huumusrikast, sügavat ja parajalt niisket mulda. Sobivaim on neutraalne või nõrgalt happeline muld (pH 6,0–7,0).
• Mulla ettevalmistus: Juurpeterselli puhul on kriitiline, et muld oleks kivideta ja sügavalt läbi kaevatud, muidu kasvavad juurikad haruliseks.

Aedpeterselli kastmine ja väetamine

Petersell ei talu läbikuivamist, kuid ka seisev vesi on talle kahjulik.

• Kastmine: Kuivadel suveperioodidel tuleb peterselli kasta regulaarselt. Niiskuse puudusel muutuvad lehed puiseks ja kaotavad oma aroomi.
• Väetamine: Petersell on toitainete suhtes nõudlik. Enne külvi võib mulda segada komposti. Kasvuperioodil võib kasutada lahjat lämmastikurikast vedelväetist või nõgesevirtša, kuid vältige üleväetamist, mis võib soodustada nitraatide kogunemist lehtedesse.

Aedpeterselli hooldusnipid

Selleks, et taim püsiks lopsakas ja terve, järgige neid soovitusi:

• Harvendamine: Kui tõusmed on 5 cm kõrgused, harvendage taimi nii, et vahekaugus oleks 10–15 cm. See tagab piisava õhuliikumise ja valguse.
• Rohimine: Kuna petersell kasvab alguses väga aeglaselt, on oluline hoida peenar umbrohuvaba, et vältida konkurentsi toitainete pärast.
• Õisikute eemaldamine: Teisel aastal kasvatab petersell õisiku. Kui soovite jätkuvalt lehti tarbida, lõigake õievars varakult ära, kuigi lehtede maitseomadused halvenevad sel perioodil märgatavalt.

Aedpeterselli haigused

Eesti kliimas võivad peterselli kimbutada järgmised haigused:

• Laikpõletik (septorioos): Lehtedele ilmuvad pruunid täpid, mis levivad ja põhjustavad lehestiku kuivamist. Ennetamiseks vältige liigtihedat istutust ja kastke taime juurelt, mitte lehtedelt.
• Jahuaste: Lehtedele tekib valge jahune kord. Soodustab ebaühtlane niiskusrežiim ja liigne lämmastikväetis.
• Südamemädanik: Võib tekkida liigniiskes ja raskes mullas.

Aedpeterselli kahjurid

Levinumad kahjurid, kes peterselli ründavad:

• Porgandikärbes: Tema vastsed närivad käike nii juurtesse kui ka lehevartesse. Taimed känguvad ja lehed võivad muutuda punakaks. Kaitseks võib kasutada katteloori.
• Lehetäid: Kogunevad noortele võrsetele ja lehtede alakülgedele, imedes taimemahlu. Tõrjeks võib kasutada rohelise seebi lahust.
• Nälkjad: Eriti probleemseks vihmastel suvedel, süües noori lehti.

Aedpeterselli säilitamine

Peterselli saaki saab koristada järk-järgult kogu suve jooksul. Pikemaks säilitamiseks on mitu viisi:

• Külmutamine: Kõige parem viis vitamiinide ja aroomi säilitamiseks. Hakkige lehed ja pange sügavkülma karpidesse või jääkuubikuvormidesse koos vähese veega.
• Kuivatamine: Kuivatage lehti varjulises ja õhurikkas kohas. Kuivatatud petersell kaotab osa oma maitsest, kuid sobib hästi suppidesse.
• Soolamine: Vanarahva meetod, kus hakitud petersell segatakse soolaga purki.
• Juurte säilitamine: Juurpeterselli säilitatakse sarnaselt porgandile jahedas keldris liiva sees (+1…+4 °C).

Peterselli kasvatamine Eesti aias

Petersell vajab sügavat, huumusrikast ja ühtlaselt niisket mulda. Kõige sagedasem ebaõnnestumise põhjus on kuiv külvirida tärkamise ajal. Kui tahad lehti kogu suveks, lõika välimisi varsi järk-järgult, mitte kogu taime korraga paljaks.

Külv, istutus ja saak Eestis

Probleemid, mida selle taimega jälgida

Algaja vead

• Külvatakse liiga sügavale.
• Külvirida lastakse enne tärkamist kuivaks.
• Korjatakse taim korraga liiga paljaks.
• Petersell pannakse väga kuiva ja õhukesse mulda.

Seotud juhendid ja järgmised sammud

Vaata ka külvikalendrit, tilli külviaega ja kastmise juhendit.

Veel huvitavat lugemist

←→

Millal sibul ja küüslauk üles võtta, kuidas kuivatada ja säilitada?

Sibula ja küüslaugu koristuse, kuivatamise ja talvise säilitamise juhend Eesti augusti- ja septembrioludesse.

Mida külvata augusti lõpus ja septembris Eesti aias?

Hooaja lõpu külvid: mida jõuab veel sügisel kasvatada, mida külvata talvitumiseks ja kuidas peenrad järgmiseks aastaks ette valmistada.

Kasvuhoone sügisel: mida teha pärast tomati ja kurgi hooaja lõppu?

Sügisene kasvuhoone korrastamine aitab vähendada haigusi, parandada mulda ja valmistada uue hooaja ette.

Millal kartul üles võtta ja kuidas säilitada

Praktiline augusti ja septembri juhend kartuli koristamiseks ning säilitamiseks.

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.