Murulauk

Murulauk (Allium schoenoprasum) on üks tänuväärsemaid ja vähenõudlikumaid maitsetaimi Eesti koduaedades. Tegemist on mitmeaastase külmakindla sibullillega, mis tärkab kevadel üsna varakult, pakkudes esimest värsket vitamiiniampsu juba siis, kui muu aiasaadus alles tärkab. Lisaks kulinaarsele väärtusele on murulauk oma dekoratiivsete lillade õisikutega suurepärane meetaim, mis meelitab aeda tolmeldajaid.

Murulaugu külvamine ja istutamine

Murulauku võib paljundada nii seemnetega kui ka puhmiku jagamise teel.

* Külvamine: Seemned võib külvata otse avamaale aprilli lõpus või mai alguses. Kuna murulauk on väga külmakindel, ei pea kartma varajasi kevadisi öökülmi – tõusmed taluvad kerget miinuskraadi hästi. Külvisügavus peaks olema umbes 1–1,5 cm.
* Istutamine ja jagamine: Kõige lihtsam viis murulaugu levitamiseks on vana puhmiku jagamine varakevadel või augustis. Kaeva puhmik üles, jaota see käte või labidaga väiksemateks osadeks (u 5–10 sibulat kimbus) ja istuta uude kohta.
* Öökülmad: Kuigi taim ise on külmakindel, on noorte ettekasvatatud taimede puhul soovitatav neid enne püsivalt õue istutamist karastada. Eesti oludes on murulauk sageli esimene “roheline”, mis peenras lumest hoolimata kasvama hakkab.

Murulaugu kasvukoht ja sobiv muld

Murulauk on kasvukoha suhtes leplik, kuid parima saagi annab ta optimaalsetes tingimustes:

* Valgus: Eelistab päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Täisvarjus jäävad lehed peenikeseks ja maitse nõrgemaks.
* Muld: Sobib viljakas, parasniiske ja hea läbilaskvusega muld. Ideaalsed on keskmise raskusega liivsavi- või huumusrikkad mullad.
* Happesus: Mulla pH peaks olema neutraalne või kergelt aluseline (pH 6,0–7,0). Happelises mullas jääb kasv kiduraks, mistõttu võib vajadusel lisada mulda puutuhka või lubiväetist.

Murulaugu kastmine ja väetamine

Õige niiskusrežiim ja toitained tagavad mahlased ja pehmed lehed:

* Kastmine: Murulauk vajab regulaarset kastmist, eriti kuivadel suveperioodidel. Kui muld kuivab liialt läbi, muutuvad lehed puiseks, hakkavad kolletuma ja taim suunab energia enneaegsesse õitsemisse.
* Väetamine: Kevadel, kasvu alguses, on soovitatav lisada peenrasse komposti või pikaajalist kompleksväetist. Kui lõikate hooaja jooksul saaki mitu korda, võib pärast igat suuremat lõikust kasta taime nõrga vedelväetise lahusega (nt nõgesekääritis), et soodustada uute lehtede kasvu.

Murulaugu hooldusnipid

Et murulauk püsiks aastaid produktiivne ja dekoratiivne, järgige neid nõuandeid:

* Õitsemise piiramine: Kui kasvatate murulauku peamiselt toiduks, tuleks õievarred kohe pärast ilmumist eemaldada. Õitsemine muudab lehed kõvaks ja kiuliseks.
* Noorendamine: Murulaugu puhmikut peaks jagama iga 3–4 aasta tagant. Vananedes muutub puhmik keskelt tühjaks ja saagikus langeb.
* Tagasilõikus: Suve keskel, kui lehed on muutunud jämedaks või otsast kuivanud, võib puhmiku u 5 cm kõrguselt täielikult maha lõigata. Kastmise ja väetamise korral kasvatab taim kiiresti uued ja õrnad lehed.

Murulaugu haigused

Murulauk on üldiselt väga vastupidav, kuid ebasobivates tingimustes võivad esineda:

* Rooste (Puccinia allii): Lehtedele ilmuvad oranžid või pruunid täpid. Haiguse vältimiseks vältige liigtihedat istutust ja kastmisel lehtede märgamist. Nakatunud lehed tuleb eemaldada ja hävitada.
* Hahkhallitus: Võib tekkida liigniisketes oludes ja liiga tihedas puhmikus. Oluline on tagada hea õhuliikuvus.

Murulaugu kahjurid

Tänu oma tugevale lõhnale on murulaugul vähe vaenlasi, sageli kasutatakse teda hoopis teiste taimede kaitsmiseks (segukultuurina). Siiski võivad esineda:

* Sibulakärbes: Vastsed võivad kahjustada sibulaid ja lehti, põhjustades taime närbumist. Abi on varajasest looriga katmisest või puutuha puistamisest taimede ümber.
* Lehetäid: Võivad koguneda lehtede sisekülgedele või õievartele. Neid saab tõrjuda tugeva veejoaga või rohelise seebi lahusega.

Murulaugu säilitamine

Murulauku on kõige parem tarbida värskelt, kuid saagi ülejääki saab edukalt säilitada:

1. Külmutamine: Kõige efektiivsem meetod maitse ja värvuse säilitamiseks. Hakkige puhtad lehed peeneks, pakendage karpidesse või jääkuubikuvormidesse (koos vähese veega) ja asetage sügavkülma.
2. Kuivatamine: Võimalik, kuid murulauk kaotab kuivatamisel suure osa oma aroomist ja muutub rabedaks. Kuivatada tuleks madalal temperatuuril ja pimedas.
3. Soolamine: Vanarahva meetod, kus hakitud murulauk segatakse jämeda soolaga ja surutakse purki. Säilib külmikus mitu kuud.
4. Maitseõli ja -või: Hakitud murulauku võib segada pehme võiga või lisada toiduõlisse, et anda neile õrn sibula maitse.

Veel huvitavat lugemist

←→

Millal sibul ja küüslauk üles võtta, kuidas kuivatada ja säilitada?

Sibula ja küüslaugu koristuse, kuivatamise ja talvise säilitamise juhend Eesti augusti- ja septembrioludesse.

Mida külvata augusti lõpus ja septembris Eesti aias?

Hooaja lõpu külvid: mida jõuab veel sügisel kasvatada, mida külvata talvitumiseks ja kuidas peenrad järgmiseks aastaks ette valmistada.

Kasvuhoone sügisel: mida teha pärast tomati ja kurgi hooaja lõppu?

Sügisene kasvuhoone korrastamine aitab vähendada haigusi, parandada mulda ja valmistada uue hooaja ette.

Millal kartul üles võtta ja kuidas säilitada

Praktiline augusti ja septembri juhend kartuli koristamiseks ning säilitamiseks.

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.