Spagetikõrvits
Spagetikõrvits (Cucurbita pepo var. spaghetti) on soojalembene kõrvitsaline, mille viljaliha muutub küpsetamisel iseloomulikult pikkadeks niitjateks kiududeks. Eesti tingimustes sobib spagetikõrvits kasvatamiseks hästi päikeselisel ja tuule eest kaitstud kasvukohal, kuid kindlama saagi annab enamasti ettekasvatatud taim. Lühike suvi ja kevadised hiliskülmad tähendavad, et liiga varajane avamaale istutamine võib kasvu pidurdada ning saaki vähendada.
Spagetikõrvits (Cucurbita pepo var. spaghetti) on soojalembene kõrvitsaline, mille viljaliha muutub küpsetamisel iseloomulikult pikkadeks niitjateks kiududeks. Eesti tingimustes sobib spagetikõrvits kasvatamiseks hästi päikeselisel ja tuule eest kaitstud kasvukohal, kuid kindlama saagi annab enamasti ettekasvatatud taim. Lühike suvi ja kevadised hiliskülmad tähendavad, et liiga varajane avamaale istutamine võib kasvu pidurdada ning saaki vähendada.
Spagetikõrvitsa külvamine ja istutamine
Spagetikõrvits on külmaõrn kultuur, mis ei talu öökülma. Eesti oludes on kõige kindlam kasvatada seda ettekasvatatud taimedest.
Ettekasvatamine
- Külva seemned toas ette 3–4 nädalat enne väljaistutamist, tavaliselt mai alguses.
- Külva seeme eraldi potti, sest kõrvitsalised ei talu juurestiku häirimist hästi.
- Seemne sobiv külvisügavus on 2–3 cm.
- Idanemiseks sobib temperatuur 22–26 °C.
Otsekülv avamaale
- Otsekülv õnnestub ainult siis, kui muld on korralikult soojenenud, enamasti mai lõpus või juuni alguses.
- Külmas mullas on idanemine aeglane ja seemned võivad kergemini mädaneda.
Istutamine avamaale
- Istuta taimed välja alles siis, kui öökülmaoht on möödunud.
- Enne istutamist karasta taimi 5–7 päeva.
- Jäta taimede vahekauguseks umbes 100–150 cm.
Öökülmade oht
Spagetikõrvits ei talu öökülma. Jahedatel kevadöödel tasub kasutada katteloori või ajutist tunnelkatet, eriti avatud kasvukohas.
Spagetikõrvitsa kasvukoht ja sobiv muld
Spagetikõrvits vajab täispäikeselist, sooja ja tuule eest kaitstud kasvukohta. Mida soojem on kasvukoht, seda paremini viljad valmivad.
Sobiv kasvukoht
- Täispäike vähemalt 6–8 tundi päevas.
- Soe kõrgpeenar või lõunapoolne peenar sobib hästi.
- Väldi kohti, kuhu koguneb külm õhk ja liigne vesi.
Sobiv muld
- Parim on huumusrikas, toitainerikas ja vett hästi läbilaskev muld.
- Mulla pH võiks olla umbes 6,0–7,0.
- Rasket savimulda paranda komposti ja orgaanilise ainega.
Spagetikõrvitsa kastmine ja väetamine
Spagetikõrvits vajab ühtlast niiskust, eriti õitsemise ja viljade kasvu ajal.
Kastmine
- Kasta põhjalikult, kuid mitte liiga sageli.
- Väldi mulla täielikku läbikuivamist.
- Kasta pigem hommikul ja juurekaelale.
Väetamine
- Enne istutamist lisa mulda komposti või kõdunenud sõnnikut.
- Kasvuperioodil sobib tasakaalustatud köögiviljaväetis.
- Liigne lämmastik kasvatab lehemassi viljade arvelt.
Spagetikõrvitsa hooldusnipid
- Multši taimede ümbrus, et hoida niiskust ja vähendada umbrohtusid.
- Jaheda suve alguses aitab katteloor taimedel kiiremini kasvama minna.
- Viljade alla võib panna kuiva aluse, et vähendada mädanemisohtu.
- Korista viljad enne tugevamaid sügiskülmi.
Spagetikõrvitsa haigused
- Levinumad probleemid on jahukaste, lehelaiksused ja viljamädanikud.
- Haiguste ohtu suurendavad tihe istutus, liigne niiskus ja halb õhuliikumine.
- Ennetuseks kasta mullale, hoia taimed hõredalt ja eemalda haiged lehed.
Spagetikõrvitsa kahjurid
- Noori taimi võivad kahjustada nälkjad ja teod.
- Esineda võivad ka lehetäid.
- Katmikalal võivad probleemiks olla kedriklestad ja kasvuhoonekarilased.
Spagetikõrvitsa säilitamine
Säilitamiseks korja viljad siis, kui koor on kõva ja värvus välja arenenud. Jäta viljale vars alles ning hoia vilju kuivas, jahedas ja hästi õhutatud ruumis. Terved viljad säilivad olenevalt sordist ja hoiutingimustest mitu nädalat kuni paar kuud.
Sordid
Sorte ei ole lisatud.

