Lehtsalat

Lehtsalat (Lactuca sativa var. crispa) on üks populaarsemaid ja kergemini kasvatatavaid köögivilju Eesti koduaedades. Tänu oma lühikesele kasvutsüklile ja külmataluvusele sobib see suurepäraselt meie põhjamaisesse kliimasse. Lehtsalat on hinnatud oma krõmpsuva tekstuuri, värskuse ja kõrge vitamiinisisalduse poolest, olles asendamatu komponent suvistes salatites.

Lehtsalati külvamine ja istutamine

Lehtsalat on jahedat kliimat armastav taim, mida võib Eesti oludes külvama hakata juba aprilli lõpus või mai alguses, niipea kui muld on tahenenud.

• Külviaeg: Avamaale võib külvata järk-järgult iga 2 nädala järel kuni juuli keskpaigani, et tagada pidev saak.
• Öökülmad: Lehtsalat talub lühiajalist öökülma (kuni -5 °C), kuid noorte taimede kaitseks on soovitatav kasutada katteloori, mis kiirendab kasvu ja kaitseb temperatuurikõikumiste eest.
• Külvisügavus: Seemned külvatakse 0,5–1 cm sügavusele. Reavahe peaks olema 20–30 cm.
• Hajuskülv või ettekasvatus: Kuigi salatit külvatakse enamasti otse peenrasse, võib varajase saagi saamiseks taimed märtsis-aprillis toas või kasvuhoones ette kasvatada.

Lehtsalati kasvukoht ja sobiv muld

Salat on nõudlik mulla niiskuse ja toitainete suhtes, kuid vähenõudlik valguse osas.

• Valgus: Eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Keskpäevase tugeva päikese eest kaitstud koht aitab vältida lehtede mõrenemist ja enneaegset õitsema minekut.
• Muld: Sobib huumusrikas, kobe ja parasniiske muld. Optimaalne mulla pH on 6,0–7,0. Rasked savimullad vajavad parandamist komposti või turbaga.
• Eelviljad: Headeks naabriteks on redis, sibul, kurk ja maasikad.

Lehtsalati kastmine ja väetamine

Õige režiimiga kastmine on kvaliteetse ja maheda maitsega saagi alus.

• Kastmine: Salatit tuleb kasta regulaarselt, vältides mulla läbikuivamist. Kuivus muudab lehed kibedaks ja sunnib taime kiiremini õitsema. Kasta eelistatavalt hommikuti, suunates vee otse mullale, mitte lehtedele.
• Väetamine: Kui muld on enne külvi kompostiga rikastatud, ei vaja lühikese kasvueaga lehtsalat täiendavat väetamist. Liigne lämmastikväetis võib põhjustada nitraatide kogunemist lehtedesse. Vajadusel võib kasutada nõrga kontsentratsiooniga merevetikaekstrakti.

Lehtsalati hooldusnipid

Selleks, et saak oleks rikkalik ja taimed terved, tasub järgida järgmisi nõuandeid:

• Harvendamine: Kui taimed kasvavad liiga tihedalt, tuleb neid harvendada (jättes vahekauguseks 10–15 cm), et tagada õhu liikumine ja vältida mädanikke.
• Multšimine: Orgaaniline multš (nt niidetud muru) aitab hoida mulda niiskena ja pärsib umbrohu kasvu.
• Õitsemise ennetamine: Kuumade ilmadega kipub salat “putke minema” ehk õitsema. Selle vältimiseks vali kuumakindlad sordid ja taga piisav kastmine.
• Saagi korjamine: Kõige parem on lehti korjata hommikul, kui neis on maksimaalne veesisaldus.

Lehtsalati haigused

Eesti niiskes kliimas on peamisteks probleemideks seente põhjustatud haigused:

• Hahkhallitus (Botrytis cinerea): Tekib liiga tiheda seisu ja liigniiskuse korral. Lehed muutuvad vesiseks ja kattuvad halli kirmega.
• Salu-leherooste: Ilmneb kollakate laigudena lehtedel. Ennetamiseks on oluline külvikord ja õige vahekaugus taimede vahel.
• Juuremädanik: Põhjustatud liigniiskest mullast. Oluline on tagada hea drenaaž.

Lehtsalati kahjurid

Lehtsalat on meelepärane paljudele aias elavatele olenditele:

• Teod ja nälkjad: Kõige suuremad vaenlased. Nad närivad lehtedesse augud või hävitavad noored taimed täielikult. Tõrjeks kasutada püüniseid, puistata ümber peenra purustatud munakoori või kasutada nälkjate graanuleid.
• Lehetäid: Võivad koguneda noortele lehtedele. Abi saab taimede loputamisest veejoaga või nõgesetõmmisega pritsimisest.
• Maakirbud: Võivad kahjustada noori tõusmeid kuiva ilmaga. Katteloor aitab hoida kahjurid eemal.

Lehtsalati säilitamine

Lehtsalat on kõige parem koheseks tarbimiseks, kuid õigete võtetega püsib see värske ka lühiajaliselt:

• Külmkapis: Pese lehed jaheda veega, kuivata hoolikalt (soovitavalt salatitsentrifuugiga) ja aseta kergelt niiske paberrätikuga suletud kilekotti või karpi. Nii säilib salat värskena 3–5 päeva.
• Värskuse taastamine: Kui lehed on närtsinud, aseta need 15–30 minutiks jääkülma vette – see taastab taimerakkude turgori ja muudab lehed uuesti krõmpsuvaks.
• NB! Lehtsalatit ei soovitata sügavkülmutada ega kuivatada, kuna see kaotab oma struktuuri ja maitseomadused.