Kirsstomat

Kirsstomat (Solanum lycopersicum var. cerasiforme) on väikeseviljaline tomat, mis sobib Eesti tingimustes eriti hästi kasvuhoonesse, rõdule, terrassile ja suuremasse potti. Võrreldes suureviljaliste tomatitega valmivad kirsstomatid sageli varem ning annavad pikalt väikeseid magusaid vilju, mida on mugav kohe suhu pista, lisada salatitesse või kasutada suviste toitude kaunistamiseks.

Eesti lühikese suve tõttu tasub kirsstomatit üldjuhul ette kasvatada ja istutada välja alles siis, kui öökülmaoht on möödas. Kõige kindlam saak tuleb kasvuhoones või katusealusel soojal kasvukohal, kuid madalamad ja potisordid saavad hästi hakkama ka päikeselisel rõdul.

Kirsstomati külvamine ja ettekasvatamine

Kirsstomati seemned külvatakse Eestis enamasti märtsis või aprilli alguses. Liiga varane külv ei anna alati paremat tulemust, sest vähese valguse korral venivad taimed pikaks ja nõrgaks. Tugev istik on lühikese sõlmevahega, tumeroheline ja hästi arenenud juurestikuga.

• Külva seemned 0,5-1 cm sügavusele niiskesse külvimulda.
• Hoia idanemisel sooja, umbes 22-25 kraadi.
• Pärast tärkamist tõsta taimed võimalikult valgesse kohta.
• Pikeeri taimed eraldi pottidesse siis, kui esimesed pärislehed on nähtavad.
• Karasta taimi enne välja või kasvuhoonesse istutamist 7-10 päeva.

Kasvukoht Eesti tingimustes

Kirsstomat vajab palju valgust ja soojust. Parim kasvukoht on päikeseline kasvuhoone, lõunapoolne rõdu või tuulte eest kaitstud soe peenar. Avamaal on kirsstomati kasvatamine võimalik, kuid saak sõltub rohkem suve soojusest ja haiguste survest.

Kasvuhoones on oluline hea õhutus. Liiga niiske ja lämbe keskkond soodustab seenhaigusi ning õite varisemist. Kuumadel päevadel tuleb uksed ja luugid avada varakult, sest temperatuur üle 30 kraadi võib tolmlemist halvendada.

Muld, istutamine ja taimede vahe

Kirsstomat kasvab kõige paremini huumusrikkas, vett hästi läbilaskvas ja mõõdukalt toitaineterikkas mullas. Liiga lämmastikurikas muld kasvatab palju lehti, kuid võib vähendada viljumist. Enne istutamist tasub mulda lisada komposti, kuid värske sõnnik ei ole tomatile hea valik.

• Istuta taimed kasvuhoonesse tavaliselt mai teises pooles või juuni alguses.
• Jäta taimede vahele umbes 50-70 cm, sõltuvalt sordist ja kasvukujust.
• Potti kasvatades vali vähemalt 10-15-liitrine anum, suure kasvuga sordile veelgi suurem.
• Istuta taim veidi sügavamale, sest tomat kasvatab varreosast lisajuuri.

Kastmine ja väetamine

Kirsstomat vajab ühtlast niiskust. Läbikuivamine ja sellele järgnev tugev kastmine võib põhjustada viljade lõhenemist. Kastmisel tasub vältida lehtede märjaks tegemist, sest kuiv lehestik vähendab haiguste riski.

Väetamisel on oluline tasakaal. Kasvu alguses vajab taim mõõdukalt lämmastikku, õitsemise ja viljumise ajal aga rohkem kaaliumi ning kaltsiumi. Potis kasvav kirsstomat vajab regulaarsemat väetamist kui peenras kasvav taim, sest toitainevaru on piiratud.

Hooldus: toestamine, võsude eemaldamine ja tolmlemine

Paljud kirsstomatisordid on kõrgekasvulised ja vajavad toestamist. Seo taim nööri, kepi või spiraaltoe külge juba varakult, et vars ei murduks. Külgvõrsete eemaldamise vajadus sõltub sordist: kõrgekasvulisi sorte kasvatatakse sageli ühe või kahe varrega, madalaid potisorte tavaliselt ei kärbita nii tugevalt.

Kasvuhoones aitab tolmlemisele kaasa taimede kerge raputamine keskpäeval, kui õhk on kuivem. Kui õisi tekib palju, aga vilju vähe, on põhjuseks sageli liiga kõrge temperatuur, halb õhutus või liigne lämmastikväetis.

Levinud probleemid

• Viljad lõhenevad: põhjuseks on ebaühtlane kastmine või järsk niiskuse muutus.
• Õied varisevad: kasvuhoone on liiga kuum, liiga niiske või taim on saanud stressi.
• Lehed kolletuvad: võimalikud põhjused on toitainete puudus, liigne kastmine või juureprobleemid.
• Lehemädanik: risk suureneb niiske ilma, halva õhutuse ja märgade lehtede korral.

Saagikoristus ja kasutamine

Kirsstomateid korjatakse siis, kui viljad on sordile omaselt värvunud ja kergelt pehmed. Regulaarne korjamine soodustab uute viljade valmimist. Kui sügisel ähvardab külm, võib poolvalminud kobarad tuppa järelvalmima tuua.

Väikesed magusad viljad sobivad salatitesse, võileibadele, ahjus röstimiseks ja värskelt söömiseks. Lastele on kirsstomat sageli üks lihtsamaid viise oma kasvatatud saagi nautimiseks, sest viljad on paraja suurusega ja valmivad kobaratena.