Kartul
Kartul (Solanum tuberosum) on Eesti koduaedade üks populaarsemaid ja tänuväärsemaid kultuure. Kuigi tegemist on levinud köögiviljaga, nõuab selle kasvatamine Eesti muutlikes ilmastikuoludes teadmisi õigetest agrotehnilistest võtetest. Meie lühike suvi ja sagedased hiliskevadised öökülmad seavad kartulikasvatusele omad piirid, kuid järgides õigeid põhimõtteid, on võimalik saavutada rikkalik ja maitsev saak ka väikesel aiamaal.
Kartul (Solanum tuberosum) on Eesti koduaedade üks populaarsemaid ja tänuväärsemaid kultuure. Kuigi tegemist on levinud köögiviljaga, nõuab selle kasvatamine Eesti muutlikes ilmastikuoludes teadmisi õigetest agrotehnilistest võtetest. Meie lühike suvi ja sagedased hiliskevadised öökülmad seavad kartulikasvatusele omad piirid, kuid järgides õigeid põhimõtteid, on võimalik saavutada rikkalik ja maitsev saak ka väikesel aiamaal.
Kartuli külvamine ja istutamine
Eestis algab kartuli mahapanek tavaliselt mai alguses või keskpaigas, kui mulla temperatuur on püsivalt tõusnud vähemalt +8…10 °C juurde. Varajase saagi saamiseks on soovitatav mugulaid 4–5 nädalat valges ja soojas (12–15 °C) ruumis eelidandada.
- Öökülmad: Kartul on külmaõrn. Kui tärganud pealsed jäävad hilisõhtuste öökülmade kätte, võivad need mustaks tõmbuda ja hukkuda. Kaitseks kasuta katteloori või mulda tärganud taimed üleni mulla alla.
- Istutussügavus: Mugulad asetatakse vakku 8–10 cm sügavusele.
- Istutusskeem: Jäta vaokauguseks 60–70 cm ja mugulate vaheks reas 25–30 cm.
Kartuli kasvukoht ja sobiv muld
Kartul eelistab päikeselist ja avatud kasvukohta. Varjus kasvades venivad pealsed välja ja mugulasaak jääb kesiseks.
- Mullatüüp: Kõige paremini sobivad kerged kuni keskmise raskusega liivsavi- või nõrgalt happelised liivmullad (pH 5,5–6,5).
- Mulla ettevalmistus: Muld peaks olema kobe ja sügavalt haritud. Väldi rasket liigniisket savimulda, kus mugulad võivad hapnikupuudusel mädanema minna.
- Külvikord: Ära kasvata kartulit samal kohal sagedamini kui iga 3–4 aasta järel, et vältida mullakaudsete haiguste levikut.
Kartuli kastmine ja väetamine
Kartul on toitainete suhtes nõudlik, kuid väetamisega ei tohi liialdada, eriti lämmastikuga, mis soodustab vaid lehestiku kasvu mugulate arvelt.
- Väetamine: Parima tulemuse annab sügisene sõnnikuga väetamine või kevadel spetsiaalse kloorivaba kartuliväetise kasutamine. Kartul vajab eriti kaaliumi, mis parandab mugulate maitset ja säilivust.
- Kastmine: Kriitiline periood kastmiseks on õitsemise aeg, mil toimub mugulate moodustumine. Põua korral väheneb saagikus märgatavalt. Kasta tuleks harva, kuid põhjalikult, vältides vee sattumist lehtedele.
Kartuli hooldusnipid
Eduka saagi võti peitub regulaarses hoolduses ja umbrohutõrjes.
- Muldama panemine: See on olulisim hooldusvõte. Muld kergitatakse taimede ümber vaoladesse 2–3 korda kasvuaja jooksul. See soodustab lisajuurte ja mugulate teket ning takistab mugulate valguse kätte sattumist (mis muudab need mürgise solaniini tõttu roheliseks).
- Äestamine: Enne taimede tärkamist võib vagusid kergelt äestada, et hävitada tärkav umbrohi ja purustada mullakoorik.
Kartuli haigused
Eesti kliimas on suurimaks probleemiks niisked ja soojad suved, mis soodustavad seenhaiguste levikut.
- Kartuli-lehemädanik: Kõige ohtlikum haigus. Lehtedele ilmuvad pruunid laigud, mis niiske ilmaga kiiresti levivad. Ennetamiseks vali resistentsed sordid ja väldi liiga tihedat istutust.
- Kartuli-harilik kärn: Tekitab mugula pinnale korgistunud laike. Soodustab kuiv muld ja värske lubjamine vahetult enne istutamist.
- Märgmädanik: Tekib liigniiskes mullas või valede hoiutingimuste korral, muutes mugulad pudruks ja halvasti lõhnavaks.
Kartuli kahjurid
Kahjurite kontrollimine on oluline, et vältida taimede nõrgestamist ja saagi kadu.
- Kolorado mardikas: Eestis üha sagenev kahjur. Oranžikad mardikad ja nende vastsed võivad lehestiku täielikult rüüstata. Väikeaias on tõhusaim meetod mardikate ja munade käsitsi korjamine.
- Traatussid: Naksurlaste vastsed, kes närivad mugulatesse käike. Esinevad sagedamini äsja ülesharitud muruplatsidel. Aitab õige külvikord ja mulla lubjamine.
- Lehetäid: Imvad taimemahla ja levitavad viirushaigusi, mis põhjustavad sordi degeneratsiooni ehk “vandumist”.
Kartuli säilitamine
Saagi pikaajaline säilimine sõltub õigest koristusajast ja hoiutingimustest.
- Koristamine: Talu- ja hoiukartul võetakse üles septembris, kui koor on “kinnistunud” (ei tule hõõrudes maha). Vali kuiv ja päikeseline ilm, et mugulad saaksid enne hoiustamist taheneda.
- Ettevalmistus: Enne keldrisse viimist lase kartulitel 2 nädalat pimedas ja jahedas (umbes 15 °C) ruumis “hingata” ja vigastusi parandada.
- Hoiutingimused: Ideaalne temperatuur pikaajaliseks säilitamiseks on +2…4 °C. Madalamal temperatuuril muutub tärklis suhkruks (kartul muutub magusaks), kõrgemal temperatuuril hakkab kartul idanema. Õhuniiskus peaks olema kõrge (ca 90%), kuid ruum peab olema ventileeritud.
Kartuli aastane hoolduskalender
Levinud probleemid kartulil
Säilituskartuli koristamine
Säilitamiseks mõeldud kartul peaks enne hoiustamist olema koore kinnistanud. Korista kuiva ilmaga, lase mugulatel taheneda ja sorteeri vigastatud kartulid eraldi. Haiguskahtlusega mugulaid ära pane salve keskele.
Seotud juhendid
Lehemädaniku korral loe kartuli lehemädaniku juhendit. Sordivalikuks vaata sordid Eesti aeda ja üldiseks ajastuseks külvikalendrit.
Korduma kippuvad küsimused
Millal kartul maha panna?
Tavaliselt mais, kui muld on tahenenud ja piisavalt soe. Liiga varane mahapanek külma märga mulda ei anna eelist.
Kas kartulit peab kastma?
Põuasel suvel jah, eriti õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. Pidev läbivettimine on aga kahjulik.
Seemnekartuli valik
Hea kartulisaak algab tervest seemnekartulist. Kasuta haigustunnusteta, sordile omaseid mugulaid ja ära võta seemet peenrast, kus eelmisel aastal oli tugev lehemädanik või mugulamädanik. Väikeses koduaias tasub kasvatada vähemalt kahte sorti: varast värskeks söömiseks ja hilisemat säilitamiseks.
Külvikord ja mullatervis
Kartulit ei ole mõistlik kasvatada igal aastal samal kohal. Sama kehtib tomati ja teiste maavitsaliste järel kasvatamise kohta, sest haigusriskid kattuvad. Kui ruumi on vähe, lisa peenrasse komposti, kasvata vahekultuure ja eemalda pärast koristust kõik haiged taimejäägid. Terve muld vähendab kärna, mädanike ja saagilanguse riski.
Seotud probleemijuhend: kui see mure on sinu aias aktuaalne, loe ka artiklit Miks kartulipealsed lähevad pruuniks? Lehemädanik või loomulik valmimine.
Veel huvitavat lugemist
Millal sibul ja küüslauk üles võtta, kuidas kuivatada ja säilitada?
Sibula ja küüslaugu koristuse, kuivatamise ja talvise säilitamise juhend Eesti augusti- ja septembrioludesse.
Mida külvata augusti lõpus ja septembris Eesti aias?
Hooaja lõpu külvid: mida jõuab veel sügisel kasvatada, mida külvata talvitumiseks ja kuidas peenrad järgmiseks aastaks ette valmistada.
Kasvuhoone sügisel: mida teha pärast tomati ja kurgi hooaja lõppu?
Sügisene kasvuhoone korrastamine aitab vähendada haigusi, parandada mulda ja valmistada uue hooaja ette.
Millal kartul üles võtta ja kuidas säilitada
Praktiline augusti ja septembri juhend kartuli koristamiseks ning säilitamiseks.
Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada
Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.
Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?
Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.
Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada
Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.
Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias
Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.
Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?
Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.
Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?
Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.
Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual
Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.
Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale
Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.
Sordid
Agria
Agria on populaarne sort neile, kes eelistavad suurt saaki ja mitmekülgset kasutust. Eesti avamaal vajab sort viljakat mulda ja ühtlast niiskust, et saavutada suur mugul. Kõrge kuivainesisaldus teeb sordi heaks valikuks frii- ja ahjukartuli jaoks.
Ando
Ando on Eestis hästi tuntud varajane kartulisort, mis annab usaldusväärse saagi ka jahedama kevade järel. Mugulad on ühtlased, koor sile ja viljaliha meeldiva maitsega. Sobib hästi varaseks keedukartuliks ning koduaias lihtsaks kasvatamiseks.
Asterix
Asterix on kindel sort sügiseks ja talviseks varuks, sest mugulad säilivad pikaajaliselt kvaliteetsena. Eestis sobib kasvatamiseks nii koduaeda kui suuremale pinnale. Sort talub hästi koristust ja transporti ning sobib hästi praadimiseks.
Bellarosa
Bellarosa sobib Eesti aednikule, kes soovib varast kartulit juba suve alguses. Sort kasvab jõuliselt ja moodustab varakult kaubandusliku suurusega mugulad. Tänu heale kuivusetaluvusele püsib saagikus stabiilsem ka kuivematel suvedel.
Bintje
Bintje on pika kasvatustraditsiooniga sort, mida hinnatakse ühtlase saagi ja hea köögikvaliteedi tõttu. Eesti tingimustes õnnestub sort paremini kobedal ja soojeneval mullal. Sobib nii keetmiseks, küpsetamiseks kui püree valmistamiseks.
Charlotte
Charlotte on varajane sort, mis hoiab keetmisel väga hästi kuju ja sobib eriti hästi salatikartuliks. Eesti kliimas annab sort ühtlase kvaliteediga saagi ning valmib kiiresti. Mugulad on siledad ja atraktiivse välimusega.
Colomba
Colomba sobib Eesti oludes neile, kes soovivad võimalikult varast kartulisaaki. Sort tärkab jõudsalt ja annab varakult ühtlase suurusega mugulad. Maitse on mahe ning sobib hästi värske hooajakartulina kasutamiseks.
Desiree
Desiree on usaldusväärne sort, mis annab Eesti suves hea saagi ka siis, kui sademete hulk kõigub. Mugulad on tugeva koorega ja sobivad hästi säilitamiseks. Viljaliha tekstuur teeb sordi sobivaks nii keedu- kui ahjukartuliks.
Gala
Kiirvastus: Gala on tuntud kartulisort, mida kasvatatakse hea maitse ja mitmekülgse kasutuse pärast. Eesti aias jälgi lehemädanikku ja korista kuiva ilmaga.
Gala otsija tahab enamasti teada, kas sort sobib söögi- või säilituskartuliks ning kuidas seda koduaias kasvatada.
Kui valid seda sorti Eesti aeda, hinda kolme asja: kas kasvukoht on piisavalt soe, kas taim mahub olemasolevasse peenrasse või kasvuhoonesse ning kas saagi kasutus vastab sinu eesmärgile. Sama nimega sordid võivad müüjatel erineda kirjelduse detailsuse poolest, seega kontrolli seemnepakilt või istiku etiketilt ka kasvukõrgust, valmimisaega ja haiguskindlust.
Sordi põhiomadused
| Omadus | Kirjeldus | Mida see kasvatajale tähendab |
|---|---|---|
| Kasutus | Lauakartul | Sobib mitmeks köögikasutuseks. |
| Kasvukoht | Päikeseline kartulimaa | Vajab kobedat mulda. |
| Risk | Lehemädanik | Jälgi pealseid suve teises pooles. |
Ajastus Eestis
| Töö | Aeg | Märkus |
|---|---|---|
| Planeerimine | Talv-kevad | Võrdle sorti teiste sama kultuuri sortidega ja vali kasvukoht. |
| Kasvatamise algus | Kevad | Kasuta tugevat istikut või kvaliteetset seemet ning väldi külmastressi. |
| Saagi jälgimine | Suvi-sügis | Korja õigel ajal ja eemalda haiged lehed või kahjustunud viljad. |
Kasvatamine Eesti oludes
Pane mugulad maha siis, kui muld on soojenenud. Mulda taimi kasvuperioodil, hoia peenar umbrohuvaba ja väldi liigset lämmastikku. Lehemädaniku ajal eemalda tugevalt kahjustunud pealsed.
Eesti lühike ja muutlik hooaeg tähendab, et sordivalikul tasub eelistada varasust, haiguskindlust ja kasvukoha sobivust. Kasvuhoones on suurimad riskid liigniiskus ja halb tuulutus, avamaal aga külm muld, tuul ja ebaühtlane kastmine. Potis kasvatades on kõige tähtsam mullamaht, sest väike anum kuivab kiiresti ja toitained saavad ruttu otsa.
Kellele see sort sobib?
Sobib koduaednikule, kes tahab tuntud lauakartulit ja on valmis pealseid hooaja lõpus jälgima.
Kui kasvatad seda sorti esimest korda, pane kõrvale mõni tuttav võrdlussort. Nii näed oma aias paremini, kas erinevus tuleb sordist, kasvukohast või hooaja ilmast. Märgi üles külvi või istutuse kuupäev, esimese saagi aeg ja peamised probleemid; järgmisel aastal on sordivalik selle võrra täpsem.
Levinud vead
- Mahapanek külma märga mulda.
- Mugulad jäävad valguse kätte ja rohetuvad.
- Lehemädaniku märke märgatakse liiga hilja.
Seotud juhendid
Loe kartuli kasvatamist ja kartulipealsete pruuniks minekut.
KKK
Kas see sort sobib algajale?
Jah, kui kasvukoht vastab sordi vajadustele ja hooldus on regulaarne. Algajal tasub alustada väiksema kogusega ning võrrelda tulemust ühe tuttava sordiga.
Kas seda sorti saab kasvatada potis?
Potis kasvatamine sõltub kultuurist ja kasvukõrgusest. Madalad tomatid ja maitsetaimed sobivad potti paremini, kartul ja tugevakasvulised kurgid vajavad suuremat mullamahtu.
Mida teha, kui saak jääb väikeseks?
Kontrolli esmalt valguse hulka, kastmist, toitainete tasakaalu ja seda, kas taim sai kevadel külmastressi. Sageli ei ole probleem ainult sordis, vaid kasvutingimustes.
Impala
Impala on väga varajane kartul, mis annab Eestis saaki juba varasuvel. Sort on sobiv neile, kes soovivad kiiret ja ühtlast tulemust. Mugulad on siledad ning maitse püsib hea ka varase koristuse korral.
Jelly
Jelly on laialt kasutatav sort, mille mugulad on ühtlased ja hästi puhastatavad. Eesti tingimustes õnnestub sort hästi keskmise raskusega mullal ning annab kindla saagi. Sobib nii kodukööki kui väiksemasse müügikasvatusse.
King Edward
King Edward on vana ja tuntud sort, mis sobib hästi Eesti pikema sügisega koristusajaks. Mugulate viljaliha on jahusem ning eriti sobiv pudruks ja ahjukartuliks. Sort on hinnatud traditsioonilise maitse ja hea säilivuse poolest.
Laura
Kiirvastus: Laura on punase koorega kartulisort, mille kasvatamisel on oluline terve seemnemugul, õige mahapaneku aeg ja lehemädaniku jälgimine.
Laura märksõna otsija huvi on tavaliselt sordivalik: kas see kartul sobib koduaeda, maitseks ja säilituseks.
Kui valid seda sorti Eesti aeda, hinda kolme asja: kas kasvukoht on piisavalt soe, kas taim mahub olemasolevasse peenrasse või kasvuhoonesse ning kas saagi kasutus vastab sinu eesmärgile. Sama nimega sordid võivad müüjatel erineda kirjelduse detailsuse poolest, seega kontrolli seemnepakilt või istiku etiketilt ka kasvukõrgust, valmimisaega ja haiguskindlust.
Sordi põhiomadused
| Omadus | Kirjeldus | Mida see kasvatajale tähendab |
|---|---|---|
| Tunnus | Punane koor | Lihtne sordina eristada. |
| Kasvukoht | Kobe päikeseline muld | Vältida seisvat vett. |
| Hooldus | Muldamine ja haiguste jälgimine | Aitab mugulaid kaitsta. |
Ajastus Eestis
| Töö | Aeg | Märkus |
|---|---|---|
| Planeerimine | Talv-kevad | Võrdle sorti teiste sama kultuuri sortidega ja vali kasvukoht. |
| Kasvatamise algus | Kevad | Kasuta tugevat istikut või kvaliteetset seemet ning väldi külmastressi. |
| Saagi jälgimine | Suvi-sügis | Korja õigel ajal ja eemalda haiged lehed või kahjustunud viljad. |
Kasvatamine Eesti oludes
Kasvata Laura kartulit nagu teisi kvaliteetseid lauakartuleid: kasuta tervet seemet, ära pane mugulaid liiga vara külma mulda ning mullata taimi, kui pealsed kasvavad.
Eesti lühike ja muutlik hooaeg tähendab, et sordivalikul tasub eelistada varasust, haiguskindlust ja kasvukoha sobivust. Kasvuhoones on suurimad riskid liigniiskus ja halb tuulutus, avamaal aga külm muld, tuul ja ebaühtlane kastmine. Potis kasvatades on kõige tähtsam mullamaht, sest väike anum kuivab kiiresti ja toitained saavad ruttu otsa.
Kellele see sort sobib?
Sobib kasvatajale, kes otsib punasekoorelist kartulit kodukööki ja tahab võrrelda seda teiste sortidega.
Kui kasvatad seda sorti esimest korda, pane kõrvale mõni tuttav võrdlussort. Nii näed oma aias paremini, kas erinevus tuleb sordist, kasvukohast või hooaja ilmast. Märgi üles külvi või istutuse kuupäev, esimese saagi aeg ja peamised probleemid; järgmisel aastal on sordivalik selle võrra täpsem.
Levinud vead
- Seemnemugul on haigustunnustega.
- Peenar jääb tihkeks ja märjaks.
- Koristus tehakse vihmaga.
Seotud juhendid
Vaata kartuli põhijuhendit.
KKK
Kas see sort sobib algajale?
Jah, kui kasvukoht vastab sordi vajadustele ja hooldus on regulaarne. Algajal tasub alustada väiksema kogusega ning võrrelda tulemust ühe tuttava sordiga.
Kas seda sorti saab kasvatada potis?
Potis kasvatamine sõltub kultuurist ja kasvukõrgusest. Madalad tomatid ja maitsetaimed sobivad potti paremini, kartul ja tugevakasvulised kurgid vajavad suuremat mullamahtu.
Mida teha, kui saak jääb väikeseks?
Kontrolli esmalt valguse hulka, kastmist, toitainete tasakaalu ja seda, kas taim sai kevadel külmastressi. Sageli ei ole probleem ainult sordis, vaid kasvutingimustes.
Maris Piper
Maris Piper on tuntud sort, mida hinnatakse hea praadimis- ja küpsetusomaduse tõttu. Eesti oludes sobib kasvatamiseks päikeselisel avamaal, kus muld soojeneb kevadel kiiremini. Saak säilib hästi ning mugulad püsivad kvaliteetsed ka pikema hoiustamise ajal.
Nicola
Nicola on hinnatud salatikartulisort, mis püsib keetmisel vormis ja ei lagune kergesti. Eesti kliimas annab sort kvaliteetse saagi, kui kasvukoht on soe ja õhurikas. Sobib väga hästi külmade kartuliroogade ja salatite jaoks.
Red Lady
Red Lady on varajane punasekooreline sort, mis sobib Eesti avamaa kasvatuseks. Sort annab kiirelt turustatava suurusega mugulad ja säilitab hea kvaliteedi. Sobib hästi keedu- ja praekartuliks ning pakub stabiilset saaki.
Sarpo Mira
Sarpo Mira on Eesti tingimustes hinnatud just tugeva haiguskindluse tõttu, eriti niiskematel suvedel. Sort moodustab suure pealse ja vajab piisavalt ruumi, kuid tasub selle hea saagiga. Sobib hästi neile, kes soovivad vähendada taimekaitsevahendite vajadust.
Satina
Satina on tasakaalukas sort, mis annab Eesti avamaal stabiilse saagi ja kvaliteetsed mugulad. Koristusjärgne säilivus on hea ning mugulad püsivad tugevad. Sort sobib igapäevaseks kasutuseks keedetult, küpsetatult ja pürees.
Vineta
Vineta on Eesti tingimustes usaldusväärne sort, mis sobib hästi nii värskeks tarbimiseks kui talviseks hoiustamiseks. Mugulad on tugevad ja ühtlased ning säilitavad maitse pikema säilituse jooksul. Sort on hea valik aednikule, kes hindab kindlat saaki ja mitmekülgset kasutust.