Kiirvastus: Eesti külvikalender algab talvel ettekasvatuse planeerimisega, liigub aprillis-mais avamaa külvidesse ning jätkub suvel korduskülvide ja sügisel taliküüslaugu istutusega.
Külviaeg sõltub alati ka mullast ja ilmast. Kasuta kalendrit otsuse alguspunktina, aga kontrolli enne külvi, kas peenar on tahenenud, öökülmarisk arvestatud ja seeme värske.
Külvikalender kuude kaupa
| Kuu | Mida teha? | Kasulikud lingid |
|---|---|---|
| Märts | Alusta pika ettekasvatusega kultuure ja planeeri peenraid. | Märtsi külvid |
| Aprill | Külva jahedust taluvaid kultuure, kui muld on tahenenud. | Petersell, pastinaak |
| Mai | Peamine avamaa külvide ja istutuste kuu. | Mai külvikalender |
| Juuni | Istuta soojalembesed taimed ja tee korduskülve. | Till, rukola |
| Juuli-august | Külva kiire saagiga kultuure sügiseks. | Juuli ja augusti külvid |
| September-oktoober | Korista säilitussaak ja istuta taliküüslauk. | Küüslaugu istutamine |
Kiired külvid ja kindlad valikud
Kui tahad kiiresti tulemust, vali kiire saagiga köögiviljad: redis, rukola, till, hernes ja noor porgand. Kui külvad hiljem, vali lühema kasvuajaga sordid ja hoia külvirida niiske.
Korduma kippuvad küsimused
Millal alustada külvamist Eestis?
Ettekasvatus algab osadel kultuuridel juba veebruaris-märtsis, kuid avamaale külvatakse tavaliselt siis, kui muld on tahenenud.
Kas külvikalendrit peab igal aastal muutma?
Jah, sest kevade soojus, öökülmad ja sademed võivad aastati palju erineda.
Mida külvata suve teises pooles?
Juulis ja augustis sobivad kiire kasvuga kultuurid nagu redis, rukola, till ja mõned lehtköögiviljad.