Sojauba

Soolatink ehk sojauba (Glycine max) on valgurikas kaunvili, mille kasvatamine Eestis on muutunud tänu kliima soojenemisele ja uutele varajastele sortidele üha populaarsemaks. Kuigi tegemist on soojanõudliku kultuuriga, on Eesti lühikese suve ja jahedate öödega tingimustes võimalik edukalt saaki saada, valides õiged agrotehnilised võtted ja põhjamaisesse kliimasse sobivad sordid (nt ‘Laulema’ või ‘Merlin’).

Sojaoa külvamine ja istutamine

Sojauba on äärmiselt tundlik madalate temperatuuride suhtes. Külvamine avamaale peaks toimuma alles siis, kui mullatemperatuur on püsivalt vähemalt 10–12 kraadi, tavaliselt mai lõpus või juuni alguses.

• Öökülmad: Sojauba ei talu miinuskraade. Kui tärganud taimi ähvardab hilis-kevadine öökülm, tuleb need katta kahekordse kattelooriga.
• Külvisügavus: Seeme külvatakse 3–5 cm sügavusele.
• Taimede vahekaugus: Ridade vahe peaks olema 40–50 cm ja taimede vahe reas 5–10 cm.
• Ettekasvatamine: Kindlama saagi saamiseks võib sojauba aprilli lõpus pottidesse ette külvata ja istutada avamaale pärast öökülmaohu möödumist. See annab taimele vajaliku kasvupurdi Eesti lühikeses suves.

Sojaoa kasvukoht ja sobiv muld

Sojauba vajab kasvuks täispäikeselist ja tuulte eest kaitstud asukohta. Varjulises kohas jääb saak kesiseks ja kaunad ei valmi õigeaegselt.

• Muld: Sobivad keskmise raskusega, viljakad ja vett hästi läbilaskvad mullad. Rasked savimullad, mis soojenevad aeglaselt, ei ole sojaoale sobivad.
• Mulla pH: Ideaalne on neutraalne või kergelt happeline muld (pH 6.0–7.0).
• Lämmastik: Kuna sojauba on liblikõieline, elab ta sümbioosis mügarbakteritega, mis fikseerivad õhulämmastikku. Kui aias pole varem sojauba kasvatatud, on soovitatav seemneid enne külvi inokuleerida spetsiaalse bakterpreparaadiga.

Sojaoa kastmine ja väetamine

Sojaoa veevajadus on suurim õitsemise ja kaunade moodustumise ajal.

• Kastmine: Kuivadel suvedel on regulaarne kastmine hädavajalik, et vältida õite ja alustatud kaunade mahaviskamist. Kasta tuleks pigem harva ja põhjalikult kui tihti ja pealiskaudselt.
• Väetamine: Sojauba ei vaja liigset lämmastikväetist, kuna see soodustab lehemassi kasvu saagikuse arvelt. Küll aga vajab taim piisavalt fosforit ja kaaliumi, mis toetavad juurte arengut ja kaunade valmimist. Kasutada võib sügisväetist või spetsiaalset kaunviljade väetist.

Sojaoa hooldusnipid

Eesti tingimustes on oluline kiirendada taime arengut ja hoida kasvupind puhtana.

• Multšimine: Orgaaniline multš (peenestatud põhk, muruniide) aitab hoida mulda soojana ja niiskena ning pärsib umbrohu kasvu.
• Kobestamine: Kuni taimed pole ridade vahet sulgenud, tuleks mulda regulaarselt kobestada, et tagada juurtele hapnikupääs.
• Katteloori kasutamine: Jahedamatel suvedel võib hoida katteloori taimedel kuni õitsemise alguseni, et tõsta temperatuuri ja kiirendada kasvu.

Sojaoa haigused

Eestis esineb sojaoal haigusi harva, kuid niiskel suvel tasub olla tähelepanelik.

• Valgemädanik (Sclerotinia): Tekitab varrele valge vatitaolise kirme, taim närbub. Ennetamiseks vältige liigtihedat istutust.
• Juuremädanikud: Tekivad liigniiskes ja külmas mullas. Oluline on tagada hea drenaaž.
• Viirushaigused: Avalduvad lehtede mosaiiksuse või kortsusena. Haiged taimed tuleb koheselt eemaldada ja hävitada.

Sojaoa kahjurid

Peamised kahjurid on sarnased teiste kaunviljadega.

• Lehetäid: Imvad taimemahla ja võivad levitada viirusi. Tõrjeks sobivad rohelise seebi lahus või looduslikud vaenlased nagu lepatriinud.
• Limused (teod ja nälkjad): Võivad kahjustada noori tõusmeid. Kasutage püüniseid või puistake ümber taimede fütosanitaarset liiva/graanuleid.
• Linnud: Tärkamise ajal võivad varesed ja kurgid tärkavaid seemneid välja nokkida. Kaitseks võib kasutada võrku.

Sojaoa säilitamine

Saagi korjamise aeg sõltub sellest, kas soovitakse tarbida rohelisi ube (Edamame) või kuivanud seemneid.

• Edamame: Korjatakse, kui kaunad on täidlaselt rohelised, kuid pole veel hakanud kollaseks tõmbuma. Säilitatakse sügavkülmutatult (eelnevalt blanšeeritult) või tarbitakse kohe värskelt keedetuna.
• Kuivuba: Korjatakse sügisel, kui taim on lehed langetanud ja kaunad on pruunid ning klabisevad. Seemned peavad olema kõvad.
• Säilitamine: Kuivatatud sojaubasid tuleb hoida õhukindlas purgis jahedas ja pimedas kohas. Nii säilivad need idanemis- ja söögikõlblikuna mitu aastat.

Veel huvitavat lugemist

←→

Millal sibul ja küüslauk üles võtta, kuidas kuivatada ja säilitada?

Sibula ja küüslaugu koristuse, kuivatamise ja talvise säilitamise juhend Eesti augusti- ja septembrioludesse.

Mida külvata augusti lõpus ja septembris Eesti aias?

Hooaja lõpu külvid: mida jõuab veel sügisel kasvatada, mida külvata talvitumiseks ja kuidas peenrad järgmiseks aastaks ette valmistada.

Kasvuhoone sügisel: mida teha pärast tomati ja kurgi hooaja lõppu?

Sügisene kasvuhoone korrastamine aitab vähendada haigusi, parandada mulda ja valmistada uue hooaja ette.

Millal kartul üles võtta ja kuidas säilitada

Praktiline augusti ja septembri juhend kartuli koristamiseks ning säilitamiseks.

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.