Rooskapsas

Rooskapsas (Brassica oleracea var. gemmifera) on üks tänuväärsemaid köögivilju Eesti kliimas kasvatamiseks, kuna tegemist on äärmiselt külmakindla kultuuriga. Erinevalt paljudest teistest aiaviljadest paranevad rooskapsa maitseomadused pärast esimesi öökülmi, mil tärklis muundub suhkruteks, muutes kapsapead magusamaks ja mahedamaks. Pika kasvuperioodi tõttu (sõltuvalt sordist 120–160 päeva) nõuab rooskapsas aednikult kannatlikkust, kuid pakub rikkalikku saaki ajal, mil muu aed on juba puhkeolekus.

Rooskapsa külvamine ja istutamine

Eesti lühikese suve tõttu on rooskapsast soovitatav kasvatada etteküllviga.

• Külviaeg: Märtsi lõpp kuni aprilli keskpaik. Külvake seemned umbes 1 cm sügavusele pottidesse või kassetisüsteemi.
• Istikute kasvatamine: Optimaalne temperatuur idanemiseks on 18–20 °C, pärast idanemist tuleks temperatuuri langetada 12–15 kraadini, et vältida istikute väljavenimist.
• Kasvukohale istutamine: Avamaale istutatakse taimed mai lõpus või juuni alguses, kui neil on 5–6 pärislehte.
• Öökülmad: Rooskapsa karastatud istikud taluvad lühiajalist kerget öökülma (kuni -3 °C), kuid püsivamate külmade ohu korral on soovitatav kasutada katteloori.
• Istutusskeem: Jätke taimede vahekauguseks vähemalt 50–60 cm, kuna rooskapsas kasvab laiaks ja kõrgeks ning vajab head õhuliikumist.

Rooskapsa kasvukoht ja sobiv muld

Rooskapsas on kasvukoha suhtes nõudlik, eelistades päikeselist ja tuulte eest veidi varjatud paika.

• Mullatüüp: Kõige paremini sobivad keskmise raskusega, viljakad ja huumusrikkaid saviliiv- või liivsavimullad. Kerged liivmullad kuivavad liiga kiiresti ja taim jääb kiduraks.
• Mulla happesus: Ideaalne pH on vahemikus 6,5–7,5. Happelises mullas suureneb risk haigestuda nuutreidessesse. Vajadusel lubjake mulda eelneval sügisel.
• Stabiilsus: Kuna taimed kasvavad kõrgeks (kuni 1 meeter), peab muld olema piisavalt tihe, et juurestik suudaks taime püsti hoida.  Samuti võib tugev tuul üksikuid varsi maha lüüa. Soovitame panna taime kõrvale tugipulga.

Rooskapsa kastmine ja väetamine

Rooskapsas moodustab suure lehemassi, mis tähendab suurt veevajadust, eriti pea moodustumise faasis.

• Kastmine: Kastmine peab olema regulaarne ja põhjalik. Vältige mulla täielikku kuivamist, kuna see põhjustab kapsapeade kibedaks muutumist ja ebaühtlast kasvu.
• Väetamine: Rooskapsas on “suurõgija”. Enne istutamist lisage mulda komposti või kõdunenud sõnnikut. Kasvuperioodi esimesel poolel (juuni-juuli) võib anda lämmastikurikast väetist (näiteks nõgesevirtsa). Alates augustist tuleks eelistada kaaliumi- ja fosforirikast väetist, mis soodustab kapsapeade arenemist ja parandab talvekindlust.

Rooskapsa hooldusnipid

• Muldamine: Varre ümber mulla kuhjamine aitab taimel püsida stabiilsena ja soodustab lisajuurte teket.
• Toestamine: Tuulistele kohtadele istutatud taimed vajavad sageli vaiaga toestamist, et vältida varre murdumist raske saagi all.
• Latvamine: Eesti tingimustes on soovitatav septembri alguses taime ladvakasvupunkt ära murda (latvamine). See suunab taime energia lehtede kasvatamiselt kapsanuppude paisutamisse ja tagab saagi valmimise enne suuri külmi.
• Rohimine: Hoidke peenrad umbrohuvabad, eriti taime varajases kasvufaasis.

Rooskapsa haigused

• Kapsanuuter (Plasmodiophora brassicae): Kõige ohtlikum haigus, mis põhjustab juurtel paksehendeid. Ennetamiseks vältige happelist mulda ja järgige vähemalt 4-aastast külvikorda.
• Ebajahukaste: Ilmneb lehtedel hallika kirmena. Vältige liiga tihedat istutust ja kastke taimi juurelt, mitte lehtedelt.
• Mustmädanik: Bakteriaalne haigus, mis levib niiske ja sooja ilmaga. Haiged taimed tuleb eemaldada ja hävitada.

Rooskapsa kahjurid

• Kapsaliblikas ja kapsakoi: Nende röövikud võivad lehestiku kiiresti hävitada. Parim kaitse on peenra katmine tiheda putukavõrguga kohe pärast istutamist.
• Kapsakärbes: Vaglad kahjustavad juuri. Abi saab mulla tihendamisest varre ümber või spetsiaalsetest kraedest.
• Kapsatäi: Võib tekkida lehtede alla ja kapsanuppude vahele. Tõrjeks kasuta rohelise seebi lahust või tugevat veejuga.

Rooskapsa säilitamine

Rooskapsas on unikaalne, sest parim viis selle “säilitamiseks” on jätta taimed peenrale.

• Koristamine: Saaki hakatakse koristama altpoolt ülespoole vastavalt nuppude valmimisele.
• Külmakindlus: Rooskapsas talub kuni -10…-15 °C külma. Lumi pakub täiendavat kaitset. Lumisel talvel võib kapsaid peenralt võtta kuni jaanuarini.
• Säilitamine jahedas: Kui koristate kogu varre, eemaldage lehed ja asetage vars keldrisse niiskesse liiva. Nupud säilivad varre küljes värskena kauem kui eraldi korjatuna.
• Sügavkülmutamine: Rooskapsas sobib suurepäraselt sügavkülmutamiseks. Enne külmutamist on soovitatav nuppe 2-3 minutit blanšeerida ja seejärel kiiresti külmas vees jahutada, et säilitada värvus ja tekstuur.

Veel huvitavat lugemist

←→

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.

Parimad arbuusisordid mida Eestis kasvatada: sordivalik ja hooldusjuhend

Vali Eesti lühikesse suvesse sobivad arbuusisordid: varased hübriidid, avamaa ja kasvuhoone valikud ning praktilised külvi- ja hooldusnipid algajale.

Arbuusi kasvatamine algajatele: Eesti tingimustes magusa saagini

Arbuusi kasvatamine algajatele Eesti aias: sordid, ettekasvatus, istutamine, kastmine, väetamine ning levinud vead avamaal ja kasvuhoones kindlama saagi nimel.

Betalux tomat: Varajane madal sort, mida Eestis lihtne kasvatada

Betalux tomat on varajane ja madal sort Eesti avamaale ning kasvuhoonesse. Vaata külvi, istutuse, hoolduse, väetamise ja haiguste nippe praktiliselt.

Avokaado kasvatamine Eestis: praktiline juhend potis kasvatamiseks

Avokaado kasvatamine Eestis õnnestub toataimena või suvel potiga õues. Vaata külvi, hoolduse, kastmise, väetamise ja talvitamise praktilisi nõuandeid.