Rohemünt

Rohemünt (Mentha spicata) on üks populaarsemaid ja vastupidavamaid ürte Eesti koduaedades. Erinevalt piparmündist on rohemündi maitse mahedam ja magusam, sisaldades vähem mentooli, mis teeb sellest ideaalse lisandi jookidesse, salatitesse ja kookidesse. Tegemist on mitmeaastase ja jõudsalt paljuneva taimega, mis kohaneb hästi Eesti jahedama kliimaga (tsoonid 5 ja 6), pakkudes värsket saaki varasuvest kuni esimeste tugevate sügiskülmadeni.

Rohemündi külvamine ja istutamine

Rohemünti võib kasvatada nii seemnest kui ka istikutest, kuid viimane on soovitatavam, kuna seemnest kasvatatud taimed ei pruugi alati säilitada emataime spetsiifilist aroomi.

• Külvamine: Seemned külvatakse märtsis või aprillis siseruumidesse külvikasti. Seemneid ei kaeta mullaga, vaid surutakse kergelt vastu niisket mulda, kuna nad vajavad idanemiseks valgust.
• Istutamine avamaale: Noored taimed istutatakse välja siis, kui öökülmade oht on möödas (tavaliselt mai lõpus või juuni alguses). Kuigi täiskasvanud rohemünt on külmakindel, on noored istikud hiliskülmadele tundlikud.
• Vahekaugus: Kuna rohemünt levib kiiresti maa-aluste võsundite abil, jäetakse taimede vahekauguseks vähemalt 30–40 cm.
• Piiramine: Selleks, et vältida mündi levikut üle kogu aia, on soovitatav istutada ta koos potiga mulda või kasutada spetsiaalseid juuretõkkeid.

Rohemündi kasvukoht ja sobiv muld

Eesti oludes eelistab rohemünt kasvukohta, mis on kaitstud põhjatuulte eest, kuid pakub piisavalt valgust.

• Valgus: Parim on päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. Liiga varjulises kohas jääb aroom nõrgaks ja taim võib muutuda välja veninuks.
• Muld: Rohemünt eelistab viljakat, huumusrikast ja niisket mulda. Sobiv pH tase on neutraalne või kergelt happeline (6.0–7.0).
• Mulla ettevalmistus: Enne istutamist tasub mulda segada komposti või hästi kõdunenud sõnnikut, et tagada piisav toitainete varu.

Rohemündi kastmine ja väetamine

Korrektne niiskustasakaal on rohemündi lopsaka kasvu alus.

• Kastmine: Rohemünt ei talu läbikuivamist. Kuivadel suveperioodidel tuleb taime kasta regulaarselt ja põhjalikult, vältides samas seisvat vett, mis võib põhjustada juuremädanikku.
• Väetamine: Kevadel, kasvu alguses, võib lisada lämmastikurikast orgaanilist väetist või komposti. Liigset mineraalväetiste kasutamist tuleks vältida, kuna see võib muuta taime maitseomadusi ja muuta ta vastuvõtlikumaks haigustele.

Rohemündi hooldusnipid

Selleks, et taim püsiks kena ja produktiivne, tasub järgida järgmisi nõuandeid:

• Pügamine: Regulaarne ladvamine soodustab harunemist ja muudab põõsa tihedamaks. Õienuppude eemaldamine pikendab lehtede saagiaega, kuna pärast õitsemist muutuvad lehed sageli puitunuks ja maitse mõrkjaks.
• Noorendamine: Kuna münt kipub keskelt tühjaks jääma, on soovitatav puhmikut iga 3–4 aasta tagant jagada ja ümber istutada.
• Talvitumine: Eesti talvedes on rohemünt üldiselt vastupidav. Lumevaestel ja väga külmadel talvedel võib peenra katta kuuseokste või kerge multšikihiga.

Rohemündi haigused

Kõige sagedasem probleem on mündirooste (Puccinia menthae).

• Sümptomid: Lehtede alaküljele ilmuvad oranžid või pruunid täpid, mis hiljem muutuvad mustaks. Nakatunud lehed kuivavad ja langevad maha.
• Tõrje: Haiguse märkamisel tuleb nakatunud taimeosad kohe eemaldada ja hävitada (mitte panna komposti). Vältige kastmisel vee sattumist lehtedele ja tagage taimede vahel hea õhuliikuvus.

Rohemündi kahjurid

Kuigi rohemündi tugev lõhn peletab paljusid putukaid, võivad teda siiski rünnata mõned kahjurid:

• Mündimardikas: Väike roheline mardikas, kes närib lehtedesse auke. Väiksema arvukuse korral võib mardikad käsitsi kokku korjata.
• Lehetäid: Võivad ilmuda noortele võrsetele. Tõrjeks sobib pritstimine rohelise seebi lahusega.
• Teod ja nälkjad: Eelistavad niisket keskkonda ja võivad noori taimi kahjustada. Kasutage füüsilisi tõkkeid või nälkjate pünniseid.

Rohemündi säilitamine

Parima aroomiga on rohemünt vahetult enne õitsemist, mil eeterlike õlide sisaldus on suurim.

• Kuivatamine: Siduge oksad kimpudesse ja riputage varjulisse, sooja ja hea ventilatsiooniga kohta. Kuivatatud münti hoidke õhukindlas purgis pimedas kohas.
• Külmutamine: Hakkige värsked lehed, pange jääkuubikuvormidesse, lisage veidi vett ja külmutage. See meetod säilitab maitseomadused kõige paremini jookide jaoks.
• Värskena hoidmine: Lõigatud varred säilivad klaasis vees toatemperatuuril mitu päeva või külmikus niiskesse paberisse mähituna kuni nädala.

Veel huvitavat lugemist

←→

Millal sibul ja küüslauk üles võtta, kuidas kuivatada ja säilitada?

Sibula ja küüslaugu koristuse, kuivatamise ja talvise säilitamise juhend Eesti augusti- ja septembrioludesse.

Mida külvata augusti lõpus ja septembris Eesti aias?

Hooaja lõpu külvid: mida jõuab veel sügisel kasvatada, mida külvata talvitumiseks ja kuidas peenrad järgmiseks aastaks ette valmistada.

Kasvuhoone sügisel: mida teha pärast tomati ja kurgi hooaja lõppu?

Sügisene kasvuhoone korrastamine aitab vähendada haigusi, parandada mulda ja valmistada uue hooaja ette.

Millal kartul üles võtta ja kuidas säilitada

Praktiline augusti ja septembri juhend kartuli koristamiseks ning säilitamiseks.

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.