Peasalat

Peasallat (Lactuca sativa var. capitata) on üks populaarsemaid lehtköögivilju Eesti koduaedades. See on üheaastane taim, mis moodustab tiheda ja mahlase lehtedest “pea”. Tulenevalt Eesti jahedast kliimast on peasallat siinsetele oludele hästi kohandunud, eelistades pigem mõõdukat soojust kui liigset kuumust. Õige sordi valik ja kasvatustehnika tagavad krõmpsuva saagi kevadest sügiseni.

Peasalati külvamine ja istutamine

Peasallatit võib kasvatada nii etteistutatuna kui ka otsekülviga avamaale. Eesti kliimas on varajase saagi saamiseks soovitatav taimed ette kasvatada märtsi lõpus või aprilli alguses.

• Ettekülv: Külvake seemned 0,5–1 cm sügavusele. Taimed on istutuskõlblikud, kui neil on 4–5 pärislehte.
• Otsekülv: Avamaale võib külvata kohe, kui muld on tahenenud (tavaliselt aprilli lõpp või mai algus).
• Öökülmad: Peasallat talub lühiajalist kerget külma (kuni -3…-5 °C), kuid noori ettekasvatatud taimi tuleks enne püsivalt välja istutamist karastada. Katke taimed öökülmaohu korral kattelooriga, et vältida kasvuseisakut.
• Istutusskeem: Jätke taimede vaheks 25–30 cm ja ridade vaheks 30 cm, et tagada piisav õhuliikumine ja ruum pea moodustumiseks.

Peasalati kasvukoht ja sobiv muld

Edukas kasvatamine algab õigest asukohast, mis arvestab Eesti lühikest ja valgusrikast suve.

• Valgus: Peasallat eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Keskpäevase tugeva päikese eest kaitstud paik hoiab ära lehtede mõruks muutumise ja enneaegse õitsemise.
• Muld: Taim vajab huumusrikast, kobedat ja niiskust hoidvat mulda. Sobivaim on neutraalne või nõrgalt happeline muld (pH 6,0–7,0).
• Eelviljad: Parimad eelviljad on kartul, kurk või tomat, mille puhul on mulda eelnevalt rammusalt väetatud.

Peasalati kastmine ja väetamine

Kuna peasallat koosneb suures osas veest, on ühtlane niiskusrežiim kriitilise tähtsusega.

• Kastmine: Kastke regulaarselt, eelistatavalt hommikuti. Vältige vee sattumist otse “pea” sisse, suunake juga taime ümber mulla pinnale, et ennetada mädanikke.
• Väetamine: Kui muld on sügisel kompostiga ette valmistatud, ei vaja peasallat täiendavat mineraalväetamist. Liigne lämmastik põhjustab nitraatide kogunemist lehtedesse. Vajadusel võib kasutada nõrgestatud mereadru ekstrakti või nõgesevett.

Peasalati hooldusnipid

Kvaliteetse saagi saamiseks järgige neid soovitusi:

• Kultiveerimine: Hoidke muld taime ümber kobe, et juurtel oleks piisavalt õhku.
• Rohimine: Eemaldage umbrohi kohe, kui see ilmub, et vältida konkurentsi toitainete ja vee pärast.
• Poltimise vältimine: Kuuma ja kuiva ilmaga kipub sallat “putke minema” ehk õitsema. Selle vältimiseks hoidke muld jahe ja niiske ning vajadusel kasutage varjutuskangast.

Peasallati haigused

Eesti jahedas ja niiskes suves on peamiseks ohuks seenhaigused:

• Eba-jahukaste: Lehtedele ilmuvad kollakad laigud, alaküljel on valge kirme. Ennetamiseks vältige liigtihedat istutust.
• Salatilaiksus: Pruunid laigud lehtedel, mis levivad kiiresti niiskete ilmadega.
• Mädanikud: Juurekaela mädanik tekib sageli liigniiskuse ja liiga sügava istutuse korral.

Peasallati kahjurid

Peasallat on maiuspalaks mitmetele aiaelanikele:

• Teod ja nälkjad: Kõige suurem probleem niisketes aedades. Kasutage püüniseid, puistake ümber taimede purustatud munakoori või tuhka.
• Lehetäid: Võivad asustada noori lehti. Tõrjuge tugeva veejoa või rohelise seebi lahusega.
• Traatussid: Võivad närida taime juuri, põhjustades taime närbumist.

Peasallati säilitamine

Peasallat on parim kohe pärast koristamist, kuid õige käsitsemisega püsib see värske ka lühiajaliselt hoiustatuna.

• Koristamine: Lõigake sallat hommikul varakult, kui lehed on täis turgorit (vett täis ja krõmpsud).
• Külmkapis: Puhastage pea mullast, mähkige niiskesse köögipaberisse või asetage kergelt suletud kilekotti. Temperatuuril +1…+4 °C säilib peasallat 5–7 päeva.
• Oluline: Ärge hoidke sallatit koos õunte või banaanidega, kuna nende eraldatav etüleen kiirendab sallati riknemist.