Põld-võsalill

Harilik peasalat (Valerianella locusta), mida tuntakse ka põldkännaku nime all, on Eesti kliimas tänuväärne ja külmakindel köögivili. Tegemist on ühe varaseima ja hiliseima saagiandjaga meie aiamaal, pakkudes värsket rohelist ajal, mil muud salatid veel ei kasva. Peasalat on hinnatud oma pähklise maitse ja kõrge vitamiinisisalduse (A, C, raud) poolest.

Hariliku peasalati külvamine ja istutamine

Peasalat on lühipäevataim, mis tähendab, kui külv jääb kesksuvele, läheb taim kiiresti õitsema. Parimad ajad külvamiseks on varakevad (aprill-mai) ja hilissuvi (august-september).

• Kevadine külv: Seemned võib külvata otse avamaale niipea, kui muld on tahenenud. Idanemine algab juba +5 °C juures.
• Sügisene külv: Eesti tingimustes on populaarne külvata augusti lõpus või septembri alguses, et saada saaki hilissügisel või lasta taimedel talvituda.
• Öökülmad: Peasalat on erakordselt külmakindel, taludes lühiajaliselt kuni -15 °C pakast. Kevadised hilised öökülmad ei kahjusta tärkavaid taimi, mistõttu puudub vajadus katteloori järele (välja arvatud saagi valmimise kiirendamiseks).
• Külvisügavus: Seemned külvatakse 1–2 cm sügavusele, jättes ridade vaheks 15 cm.

Hariliku peasalati kasvukoht ja sobiv muld

Eesti jahedas kliimas eelistab peasalat päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kuna tegemist on väikese juurestikuga taimega, on mulla kvaliteet oluline.

• Mullatüüp: Sobivad keskmise raskusega, huumusrikkad ja niiskust hoidvad mullad. Vältida tuleks liiga kergeid liivmuldi, mis kuivavad kiiresti läbi.
• Happesus: Mulla pH peaks olema neutraalne või kergelt aluseline (pH 6,0–7,0).
• Eelkultuur: Sobib hästi kasvatamiseks pärast hernest, uba või varajast kartulit.

Hariliku peasalati kastmine ja väetamine

Kvaliteetse ja maheda maitsega saagi saamiseks on kriitiline hoida muld ühtlaselt niiskena.

• Kastmine: Kuival kevadel või soojal sügisel on regulaarne kastmine hädavajalik. Veepuudusel muutuvad lehed vintskeks ja maitse mõrkjaks.
• Väetamine: Peasalat on tagasihoidliku toitainetevajadusega. Kui mulda on eelnevalt väetatud kompostiga, siis täiendavat mineraalväetist tavaliselt vaja ei ole. Liigne lämmastik võib põhjustada nitraatide kogunemist lehtedesse.

Hariliku peasalati hooldusnipid

Peasalati kasvatamine on jõukohane ka algajale, kuid mõned töövõtted aitavad saagikust tõsta:

• Harvendamine: Kui taimed tärkavad liiga tihedalt, tuleks neid harvendada, jättes taimede vaheks 5–10 cm. See tagab korraliku lehekodariku väljakujunemise.
• Rohimine: Kuna peasalat on alguses aeglasekasvuline, on oluline hoida peenar umbrohuvaba, et vältida konkurentsi valguse ja toitainete pärast.
• Talvitumine: Kui soovitakse varakevadist saaki, võib sügiskülvid katta kuuseokste või talvelooriga, et kaitsta neid vahelduvate sulade ja külmade eest.

Hariliku peasalati haigused

Peasalat on üldiselt haiguskindel, kuid ebasoodsates oludes võivad esineda:

• Jahukaste: Ilmneb valge kirmena lehtedel, sageli liiga tiheda seisu ja halva õhuvahetuse korral.
• Leherooste ja laikpõletikud: Tekivad peamiselt liigniisketes oludes. Ennetamiseks tuleks vältida lehtede märjaks tegemist kastmisel ja järgida viljavaheldust.

Hariliku peasalati kahjurid

Kuna peasalat kasvab ajal, mil paljud putukad pole veel aktiivsed, on kahjurite surve väike.

• Teod ja nälkjad: Need on peamised vaenlased, eriti vihmaste sügisilmadega. Soovitatav on kasutada püüniseid või hoida peenraümbrus puhtana.
• Maakirbud: Võivad kahjustada noori taimi varakevadel, kui muld on kuiv. Abi saab mulla niiskena hoidmisest ja katteloori kasutamisest.

Hariliku peasalati säilitamine

Peasalat on kõige maitsvam ja vitamiinirikkam vahetult pärast korjamist.

• Lühiajaline säilitamine: Külmkapis püsib salat värskena 3–5 päeva, kui asetada see niiske paberiga suletud kilekotti või karpi.
• Töötlemine: Peasalat ei sobi kuivatamiseks ega sügavkülmutamiseks, kuna kaotab oma tekstuuri ja maitseomadused.
• Koristamine: Saaki võib koristada kas üksikute lehtedena või lõigates maha kogu lehekodariku vahetult mullapiiri kohalt.