Patisson

Patisson ehk taldrikkõrvits (Cucurbita pepo var. patissonina) on kiirekasvuline ja saagikas kõrvitsaline, mida hinnatakse tema õrna maitse, dekoratiivse kuju ja mitmekülgsete kasutusvõimaluste tõttu köögis. Eesti tingimustes sobib patisson hästi kasvatamiseks avamaal soojal ja tuule eest kaitstud kohal, kuid jaheda kevade ning lühikese kasvuperioodi tõttu annab sageli parima tulemuse ettekasvatatud taim. Noori vilju kasutatakse värskelt, hautistes, marineerimisel ja hoidistamisel, suuremad viljad sobivad küpsetamiseks ning lühiajaliseks säilitamiseks.

Patissoni külvamine ja istutamine

Patisson on soojalembene kultuur, mis ei talu öökülma. Eesti oludes on oluline arvestada, et liiga varane külv või istutamine võib taimed hävitada või kasvu oluliselt pidurdada.

Ettekasvatamine

• Külva seemned toas ette 2–4 nädalat enne väljaistutamist, enamasti mai alguses kuni keskpaigas.
• Külva seeme eraldi potti, sest patisson ei talu juurte häirimist hästi.
• Seemne sobiv külvisügavus on 2–3 cm.
• Idanemiseks vajab muld umbes 22–26 °C.
• Pärast tärkamist hoia taimi võimalikult valges ja mõõdukalt soojas, et need välja ei veniks.

Otsekülv peenrale

• Otse avamaale külva alles siis, kui muld on korralikult soojenenud, tavaliselt mai lõpus või juuni alguses.
• Külm muld aeglustab idanemist ja suurendab seemnete mädanemisohtu.
• Ühte kasvukohta võib panna 2–3 seemet ning pärast tärkamist jätta kasvama tugevaima taime.

Istutamine avamaale

• Istuta taimed välja alles pärast öökülmaohu möödumist.
• Enne istutamist karasta taimi 5–7 päeva, harjutades neid välistingimustega.
• Taimede vahekauguseks jäta umbes 80–100 cm, sest patisson kasvatab laiu lehti ja vajab ruumi.
• Istutusauku võib lisada komposti või hästi kõdunenud sõnnikut.

Öökülmade oht

Patisson on öökülma suhtes väga tundlik. Isegi kerge miinuskraad võib noored taimed rikkuda. Jahedatel kevadöödel tasub kasutada katteloori või ajutist tunnelkatet, eriti tuulisemates ja madalamates kasvukohtades.

Patissoni kasvukoht ja sobiv muld

Parima saagi annab patisson päikeselisel, soojal ja tuule eest kaitstud kasvukohal. Varjus jääb õitsemine ja viljumine tagasihoidlikumaks ning haiguste oht suureneb.

Sobiv kasvukoht

• Täispäike vähemalt 6–8 tundi päevas.
• Soe lõunakallak, kõrgpeenar või muu kiiresti soojenev peenar sobib väga hästi.
• Väldi kohti, kuhu koguneb külm õhk või liigne vihmavesi.

Sobiv muld

• Parim on huumusrikas, toitaineterikas, vett hästi läbilaskev muld.
• Muld võiks olla kergelt happeline kuni neutraalne, umbes pH 6,0–7,0.
• Raske savimuld tuleks parandada komposti ja jämedama orgaanilise ainega.
• Liivane muld vajab rohkem komposti, sest kuivab kiiresti läbi.

Patisson on toitainete suhtes nõudlik, seetõttu tasub peenar ette valmistada juba eelmisel sügisel või varakevadel, lisades rohkelt komposti.

Patissoni kastmine ja väetamine

Patisson vajab ühtlast niiskust kogu kasvuperioodi jooksul. Ebaühtlane kastmine võib põhjustada kasvu pidurdumist, viljade kehvemat arengut ja stressi, mis muudab taime haigustele vastuvõtlikumaks.

Kastmine

• Kasta harvem, kuid põhjalikult, et vesi jõuaks juurekihini.
• Eriti oluline on niiskus õitsemise ja viljade kasvu ajal.
• Kasta hommikul või päeva esimeses pooles.
• Väldi lehtede märjaks tegemist, sest see soodustab haiguste levikut.
• Multšimine aitab hoida niiskust ja vähendab umbrohtumist.

Väetamine

• Enne istutamist sega mulda komposti või kõdunenud sõnnikut.
• Kasvu alguses vajab taim piisavalt toitaineid tugeva lehestiku ja juurestiku arendamiseks.
• Õitsemise ja viljumise ajal sobib tasakaalustatud köögiviljaväetis või kaaliumirikkam väetamine.
• Liigne lämmastik võib põhjustada liigset lehemassi kasvu viljade arvelt.

Hea tulemuse annab väetamine väiksemate annustena kogu hooaja jooksul, mitte korraga suurtes kogustes.

Patissoni hooldusnipid

• Multši taimede ümbrus muruhakke, põhk- või kompostmultšiga, et hoida niiskust ja vähendada umbrohtusid.
• Korista vilju regulaarselt, sest noorte viljade eemaldamine soodustab uute viljade moodustumist.
• Kõige maitsvamad on tavaliselt väikesed ja noored patissonid, mille koor on veel pehme.
• Ära lase viljadel liiga suureks kasvada, kui eesmärk on pikk ja ühtlane saagiaeg.
• Jaheda ja vihmase suve korral võib abi olla katteloorist või ajutisest tunnelist.
• Umbrohtude eemaldamisel ole ettevaatlik, sest juurestik paikneb üsna pinnalähedaselt.

Tolmlemine

Patissonil on eraldi emas- ja isasõied. Viljade moodustumiseks on vaja tolmlemist, mida teevad peamiselt putukad. Jaheda, vihmase või putukavaese ilma korral võib viljumine olla nõrgem. Vajadusel saab tolmeldamist aidata käsitsi, kandes isasõielt õietolmu emasõiele.

Patissoni haigused

Patisson on üldiselt üsna vastupidav, kuid ebasobivates tingimustes võivad teda kahjustada mitmed kõrvitsaliste haigused.

Jahukaste

• Lehtedele tekib valkjas jahune kiht.
• Soodustavad kuiv stress, tihe istutus ja hooaja lõpu jahedamad olud.
• Väldi taimede liigset tihedust ja hoia kasvukoht õhurikas.

Hahkhallitus ja muud lehelaiksused

• Lehtedele tekivad kollakad või pruunid laigud, taim nõrgeneb.
• Sagedamini esinevad niiske ja jaheda ilmaga.
• Kasta pigem juurekaelale, mitte lehtedele, ning väldi ülekastmist.

Viljamädanikud

• Viljad võivad hakata mädanema liigniiskes mullas või siis, kui need puutuvad kaua vastu märga pinda.
• Multš või kuivem alusmaterjal aitab vilju mullast eraldada.

Haiguste ennetamine

• Kasvata patissoni viljavahelduses ja ära istuta kõrvitsalisi samale kohale igal aastal.
• Kasuta terveid ja kvaliteetseid seemneid.
• Eemalda haiged lehed ja taimejäänused kiiresti.
• Hoia taimede ümbrus õhurikas ja umbrohust puhas.

Patissoni kahjurid

Eestis ei ole patisson tavaliselt kõige probleemsem köögivili, kuid mõningaid kahjureid võib siiski esineda.

Nälkjad ja teod

• Eriti ohtlikud noortele taimedele pärast väljaistutamist.
• Võivad närida lehti ja kasvupungi.
• Abi on mehaanilisest korjest, peenra korrashoiust ning vajadusel tõketest või püünistest.

Lehetäid

• Kogunevad noortele võrsetele ja lehtede alumisele küljele.
• Nõrgestavad taime ning võivad levitada haigusi.
• Väiksema asustuse korral aitab tugev veejoaga loputamine või kahjustatud osade eemaldamine.

Kasvuhoonekahjurid

Kui patissoni kasvatatakse tunnelis või kasvuhoones, võivad probleemiks muutuda ka kedriklestad ja kasvuhoonekarilased, eriti kuuma ja kuiva ilmaga.

Kahjurite ennetamine

• Kontrolli taimi regulaarselt, eriti noores eas.
• Hoia peenar umbrohust puhas.
• Soodusta aias kasulike putukate ja looduslike vaenlaste olemasolu.
• Väldi taime stressi, sest nõrgenenud taimed on kahjuritele vastuvõtlikumad.

Patissoni säilitamine

Patissoni säilitamisviis sõltub sellest, kui noorelt viljad koristati.

Noorte viljade säilitamine

• Noored õhukese koorega viljad sobivad kõige paremini värskelt tarvitamiseks.
• Külmkapis säilivad need tavaliselt umbes 5–10 päeva, sõltuvalt küpsusastmest ja säilitustingimustest.
• Parima maitsega on viljad võimalikult värskelt pärast koristust.

Suuremate viljade säilitamine

• Täiskasvanumad ja tugevama koorega viljad säilivad jahedas ruumis kauem, kuid patisson ei ole üldiselt sama pika säilivusega kui talikõrvitsad.
• Säilitamiseks vali ainult terved, vigastamata ja kuivad viljad.
• Hoia neid jahedas, kuivas ja hästi õhutatud kohas.

Säilitamine hoidistena

• Patisson sobib väga hästi marineerimiseks.
• Samuti saab seda sügavkülmutada kuumtöödeldult või kasutada segahoidistes koos teiste köögiviljadega.
• Ülekasvanud viljad sobivad kuubikutena hautistesse, püreedesse ja ahjuroogadesse.

Korja patissone regulaarselt ja pigem noorelt, sest nii saad maitsvama saagi ning taim jätkab viljumist pikemalt.