Mangold
Lehtpeet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. cicla), tuntud ka nime all mangold, on väärtuslik ja dekoratiivne köögivili, mis on Eesti koduaedades üha populaarsemaks muutumas. Erinevalt tavalisest peedist ei kasvatata lehtpeeti juurika, vaid mahlakate lehtede ja varte pärast. Tegemist on külmakindla ja lepliku kultuuriga, mis sobib suurepäraselt Eesti muutlikesse oludesse, pakkudes saaki varasuvest kuni esimeste tugevate öökülmadeni.
Lehtpeet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. cicla), tuntud ka nime all mangold, on väärtuslik ja dekoratiivne köögivili, mis on Eesti koduaedades üha populaarsemaks muutumas. Erinevalt tavalisest peedist ei kasvatata lehtpeeti juurika, vaid mahlakate lehtede ja varte pärast. Tegemist on külmakindla ja lepliku kultuuriga, mis sobib suurepäraselt Eesti muutlikesse oludesse, pakkudes saaki varasuvest kuni esimeste tugevate öökülmadeni.
Lehtpeedi külvamine ja istutamine
Lehtpeet on jahedat kliimat taluv taim, kuid parima tulemuse saavutamiseks tuleks arvestada Eesti kevade omapäradega.
- Otsekülv avamaale: Seemned võib külvata otse peenrasse mai keskpaigas või lõpus, kui mulla temperatuur on vähemalt +8 kuni +10 kraadi.
- Öökülmad: Kuigi täiskasvanud taim talub kerget miinust, on noored tõusmed tundlikud. Hiliskevadiste öökülmade ohu korral tuleks külvid katta kattelooriga.
- Ettekasvatamine: Varajasema saagi saamiseks võib lehtpeeti märtsis või aprillis pottidesse ette kasvatada. Taimed istutatakse õue pärast öökülmaohu möödumist.
- Külvisügavus ja vahekaugus: Seemned külvatakse 2 cm sügavusele. Taimede vahekaugus võiks lõplikult olla 20–30 cm, et lehtedel oleks ruumi lopsakalt kasvada.
Lehtpeedi kasvukoht ja sobiv muld
Lehtpeedi edukaks kasvatamiseks on kriitilise tähtsusega õige substraat ja valgustingimused.
- Valgus: Eelistab päikeselist kasvukohta, kuid talub erinevalt paljudest teistest köögiviljadest ka kerget poolvarju, mis võib kuumal suvel hoida lehed mahlasematena.
- Muld: Kõige paremini sobib huumusrikas, sügavalt haritud ja hea veeläbilaskvusega keskmise raskusega liivsavi- või nõrgalt happeline muld (pH 6,0–7,0).
- Eelviljad: Parimad eelviljad on kartul, kurk või kaunviljad. Vältida tuleks kasvatamist peedi ja spinati järel.
Lehtpeedi kastmine ja väetamine
Kvaliteetse ja mahlaka saagi eelduseks on ühtlane niiskusrežiim ja piisav toitainete kättesaadavus.
- Kastmine: Lehtpeet vajab regulaarset kastmist, eriti põuaperioodidel. Kuiv stress muudab leherootsud puiseks ja maitse mõruks.
- Väetamine: Kuna lehtpeet toodab suurt lehemassi, vajab ta piisavalt lämmastikku. Kevadel võib mulda segada komposti või kõdusõnnikut. Kasvuperioodil võib kasutada nõgesevirtit või kompleksväetist, kuid vältida tuleks liigset lämmastikku vahetult enne koristust (nitraatide kogunemise oht).
Lehtpeedi hooldusnipid
Hoolas aednik saab lehtpeedilt saaki mitme kuu vältel.
- Harvendamine: Kuna lehtpeedi “seeme” on tegelikult viljakogum, tärkab ühest punktist mitu taime. Harvendamine on vajalik, et vältida konkurentsi.
- Saagi koristamine: Lehti hakatakse tarbima siis, kui taim on umbes 15–20 cm pikkune. Alati tuleks murda välimisi lehti, jättes südamiku kasvama – nii toodab taim pidevalt uusi lehti juurde.
- Multšimine: Orgaaniline multš (nt niidetud muru) aitab hoida mulda niiskena ja pärsib umbrohu kasvu.
Lehtpeedi haigused
Eesti kliimas võivad lehtpeeti ohustada peamiselt niiskusest tingitud haigused.
- Laikhahksus (tserkosporoos): Lehtedele ilmuvad pruunid punase servaga täpid. Ennetamiseks taga hea õhuliikuvus ja väldi lehtede kastmist õhtutundidel.
- Juurpõletik: Ohustab peamiselt noori tõusmeid liigniiskes ja külmas mullas.
- Jahukaste: Võib esineda kuivadel ja kuumadel suvedel, väljendudes valge kirmena lehtedel.
Lehtpeedi kahjurid
Kuigi lehtpeet on suhteliselt vastupidav, on tal mõned looduslikud vaenlased.
- Peedikärbes: Vastne kaevandab käike lehelaba sees, tekitades laiu laike. Kahjustatud lehed tuleks koheselt eemaldada ja hävitada.
- Lehetäid: Võivad koguneda noortele lehtedele. Tõrjeks sobib rohelise seebi lahus.
- Teod ja nälkjad: Eriti ohtlikud noortele taimedele vihmastel perioodidel. Kasuta püüniseid või füüsilisi tõkkeid.
Lehtpeedi säilitamine
Lehtpeet on kõige maitsvam värskelt, kuid saaki saab ka säilitada.
- Värskelt: Külmikus niiske rätiku sisse mähituna säilib lehtpeet 2–4 päeva.
- Sügavkülmutamine: Lehti ja varsi võib blanšeerida (kasta 2 minutiks keeva vette ja seejärel jäävette) ning seejärel sügavkülmutada.
- Hapendamine ja hoidistamine: Mahlakaid varreosi saab marineerida sarnaselt kurgile või hapendada nagu kapsast.
Sordid
Sorte ei ole lisatud.

