Lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on traditsiooniline ja tänuväärne kultuurtaim, mis sobib suurepäraselt Eesti kliimasse. Tegemist on üheaastase taimega, mida hinnatakse nii kaunite taevasiniste õite kui ka kasulike seemnete ja kiu poolest. Eesti lühike suvi on linale piisav, et läbida täistsükkel idanemisest seemnete valmimiseni, eeldusel et kasvutingimused on optimeeritud.

Hariliku lina külvamine ja istutamine

Lina on jahedama kliima taim ning talub tärkamisjärgus kergeid öökülmi, kuid optimaalne on külvata siis, kui muld on soojenenud vähemalt 5–8 kraadini.

* Külviaeg: Eestis on sobivaim aeg mai algusest kuni keskpaigani. Liiga varajane külv liigniiskesse mulda võib põhjustada seemnete mädanemist.
* Külviviis: Seemned külvatakse otse avamaale 1–2 cm sügavusele. Ridade vahekaugus võiks olla 10–15 cm.
* Tihedus: Kui kasvatate lina ilu või seemnete pärast, jätke taimede vaheks u 5 cm. Kui eesmärk on kiud, külvatakse tihedamalt, et taimed kasvaksid harunemata ja pikaks.
* Öökülmad: Tärganud lina talub lühiajaliselt kuni -3…-4 °C külma, kuid püsivamate miinuskraadide korral on soovitatav kasutada katteloori.

Hariliku lina kasvukoht ja sobiv muld

Lina on kasvukoha suhtes küllaltki nõudlik, eelistades valgusküllast ja ühtlase niiskusrežiimiga paika.

* Valgus: Vali päikeseline ja tuultele avatud kasvukoht. Varjus jäävad varred nõrgaks ja õitsemine on kasin.
* Muld: Ideaalne on keskmise raskusega liivsavi- või saviliivmuld. Muld peab olema hea struktuuriga ja vett läbilaskev.
* Happesus: Lina eelistab nõrgalt happelist kuni neutraalset mulda (pH 5,5–7,0). Liiga happelist mulda tuleks eelneval sügisel lüpata.
* Külvikord: Haiguste vältimiseks ei tohi lina samal kohal kasvatada varem kui 6–7 aasta möödudes.

Hariliku lina kastmine ja väetamine

Õige niiskus ja toitainete tasakaal on määravad nii kiu kvaliteedi kui seemnesaagi seisukohalt.

* Kastmine: Lina vajab rohkelt niiskust tärkamise ajal ja vahetult enne õitsemist (kiire kasvu faas). Põuaperioodil on kastmine hädavajalik, et vältida varte puitumist.
* Väetamine: Lina ei talu värsket sõnnikut. Parim on eelneva kultuuri all väetatud maa. Liigne lämmastik soodustab taime lamandumist ja vähendab kiu tugevust. Kevadel võib anda kompleksväetist, kus on rõhk kaaliumil ja fosforil.

Hariliku lina hooldusnipid

* Umbrohutõrje: Lina on algfaasis aeglasekasvuline ja jääb kergesti umbrohtude alla. Regulaarne kõplamine ja rohimine on kriitiline esimese kuu jooksul.
* Toestamine: Kui kasvatate dekoratiivset lina rammusas mullas, võib see vajada madalat toestust, et vältida lamandumist pärast tugevaid vihmahooge.
* Harvendamine: Kui külv tuli liiga tihe, harvendage taimi, et tagada piisav õhu liikumine.

Hariliku lina haigused

Eesti niiskes kliimas võivad lina kahjustada mitmed seenhaigused:

* Linaväsimus ehk fusaarium (Fusarium lini): Põhjustab taimede närbumist ja pruunistumist. Ennetamiseks on oluline pikk külvikord ja puhastatud seemne kasutamine.
* Jahukaste: Valge kirm lehtedel, esineb tavaliselt kuumadel ja kuivadel suvedel.
* Antraknoos: Tekitab vartel ja lehtedel oranže või pruune laike. Levib niiskuse abil.

Hariliku lina kahjurid

* Linakirbud: Kõige ohtlikumad kahjurid tärkamise ajal. Nad närivad idulehtedesse auke, mis võib noore taime hukkutada. Tõrjeks sobib varajane külv ja vajadusel looduslikud tõrjevahendid või puidutuhaga tolmutamine.
* Linatutlane: Röövikud võivad kahjustada kupraid ja seemneid.

Hariliku lina säilitamine

Saagi koristamise aeg sõltub eesmärgist:

* Seemnete kogumine: Korista siis, kui kuprad on muutunud pruuniks ja seemned “kõrisevad” sees. Lõika varred, seo kimpu ja riputa varjulisse, hästi ventileeritud kohta lõplikult kuivama.
* Säilitamine: Puhastatud ja kuivatatud seemneid hoidke jahedas, kuivas ja pimedas kohas (näiteks klaaspurgis või paberkotis). Õigesti kuivatatud linaseeme säilitab idanevuse ja toiteväärtuse 3–4 aastat.
* Kiu varumine: Kui kasvatate lina käsitööks, kitkutakse taimed üles koos juurtega vahetult pärast õitsemist (kollakasvalmuses), et saada peenemat ja pehmemat kiudu.