Põld-võsalill

Harilik peasalat (Valerianella locusta), mida tuntakse ka põldkännaku nime all, on Eesti kliimas tänuväärne ja külmakindel köögivili. Tegemist on ühe varaseima ja hiliseima saagiandjaga meie aiamaal, pakkudes värsket rohelist ajal, mil muud salatid veel ei kasva. Peasalat on hinnatud oma pähklise maitse ja kõrge vitamiinisisalduse (A, C, raud) poolest.

Hariliku peasalati külvamine ja istutamine

Peasalat on lühipäevataim, mis tähendab, kui külv jääb kesksuvele, läheb taim kiiresti õitsema. Parimad ajad külvamiseks on varakevad (aprill-mai) ja hilissuvi (august-september).

• Kevadine külv: Seemned võib külvata otse avamaale niipea, kui muld on tahenenud. Idanemine algab juba +5 °C juures.
• Sügisene külv: Eesti tingimustes on populaarne külvata augusti lõpus või septembri alguses, et saada saaki hilissügisel või lasta taimedel talvituda.
• Öökülmad: Peasalat on erakordselt külmakindel, taludes lühiajaliselt kuni -15 °C pakast. Kevadised hilised öökülmad ei kahjusta tärkavaid taimi, mistõttu puudub vajadus katteloori järele (välja arvatud saagi valmimise kiirendamiseks).
• Külvisügavus: Seemned külvatakse 1–2 cm sügavusele, jättes ridade vaheks 15 cm.

Hariliku peasalati kasvukoht ja sobiv muld

Eesti jahedas kliimas eelistab peasalat päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kuna tegemist on väikese juurestikuga taimega, on mulla kvaliteet oluline.

• Mullatüüp: Sobivad keskmise raskusega, huumusrikkad ja niiskust hoidvad mullad. Vältida tuleks liiga kergeid liivmuldi, mis kuivavad kiiresti läbi.
• Happesus: Mulla pH peaks olema neutraalne või kergelt aluseline (pH 6,0–7,0).
• Eelkultuur: Sobib hästi kasvatamiseks pärast hernest, uba või varajast kartulit.

Hariliku peasalati kastmine ja väetamine

Kvaliteetse ja maheda maitsega saagi saamiseks on kriitiline hoida muld ühtlaselt niiskena.

• Kastmine: Kuival kevadel või soojal sügisel on regulaarne kastmine hädavajalik. Veepuudusel muutuvad lehed vintskeks ja maitse mõrkjaks.
• Väetamine: Peasalat on tagasihoidliku toitainetevajadusega. Kui mulda on eelnevalt väetatud kompostiga, siis täiendavat mineraalväetist tavaliselt vaja ei ole. Liigne lämmastik võib põhjustada nitraatide kogunemist lehtedesse.

Hariliku peasalati hooldusnipid

Peasalati kasvatamine on jõukohane ka algajale, kuid mõned töövõtted aitavad saagikust tõsta:

• Harvendamine: Kui taimed tärkavad liiga tihedalt, tuleks neid harvendada, jättes taimede vaheks 5–10 cm. See tagab korraliku lehekodariku väljakujunemise.
• Rohimine: Kuna peasalat on alguses aeglasekasvuline, on oluline hoida peenar umbrohuvaba, et vältida konkurentsi valguse ja toitainete pärast.
• Talvitumine: Kui soovitakse varakevadist saaki, võib sügiskülvid katta kuuseokste või talvelooriga, et kaitsta neid vahelduvate sulade ja külmade eest.

Hariliku peasalati haigused

Peasalat on üldiselt haiguskindel, kuid ebasoodsates oludes võivad esineda:

• Jahukaste: Ilmneb valge kirmena lehtedel, sageli liiga tiheda seisu ja halva õhuvahetuse korral.
• Leherooste ja laikpõletikud: Tekivad peamiselt liigniisketes oludes. Ennetamiseks tuleks vältida lehtede märjaks tegemist kastmisel ja järgida viljavaheldust.

Hariliku peasalati kahjurid

Kuna peasalat kasvab ajal, mil paljud putukad pole veel aktiivsed, on kahjurite surve väike.

• Teod ja nälkjad: Need on peamised vaenlased, eriti vihmaste sügisilmadega. Soovitatav on kasutada püüniseid või hoida peenraümbrus puhtana.
• Maakirbud: Võivad kahjustada noori taimi varakevadel, kui muld on kuiv. Abi saab mulla niiskena hoidmisest ja katteloori kasutamisest.

Hariliku peasalati säilitamine

Peasalat on kõige maitsvam ja vitamiinirikkam vahetult pärast korjamist.

• Lühiajaline säilitamine: Külmkapis püsib salat värskena 3–5 päeva, kui asetada see niiske paberiga suletud kilekotti või karpi.
• Töötlemine: Peasalat ei sobi kuivatamiseks ega sügavkülmutamiseks, kuna kaotab oma tekstuuri ja maitseomadused.
• Koristamine: Saaki võib koristada kas üksikute lehtedena või lõigates maha kogu lehekodariku vahetult mullapiiri kohalt.

Veel huvitavat lugemist

←→

Millal sibul ja küüslauk üles võtta, kuidas kuivatada ja säilitada?

Sibula ja küüslaugu koristuse, kuivatamise ja talvise säilitamise juhend Eesti augusti- ja septembrioludesse.

Mida külvata augusti lõpus ja septembris Eesti aias?

Hooaja lõpu külvid: mida jõuab veel sügisel kasvatada, mida külvata talvitumiseks ja kuidas peenrad järgmiseks aastaks ette valmistada.

Kasvuhoone sügisel: mida teha pärast tomati ja kurgi hooaja lõppu?

Sügisene kasvuhoone korrastamine aitab vähendada haigusi, parandada mulda ja valmistada uue hooaja ette.

Millal kartul üles võtta ja kuidas säilitada

Praktiline augusti ja septembri juhend kartuli koristamiseks ning säilitamiseks.

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.