Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Varane ja tänuväärne köögivili

Herneste kasvatamine õnnestub, kui külv ja niiskus on õiged

Hernes talub jahedat kevadet paremini kui uba või kurk, kuid ei armasta läbivettinud mulda, hilist toestamist ega korduvat kasvatamist samal peenral.

Mis erinevus on suhkruhernestel ja tavalistel hernestel?

Herneste kasvatamisel tekitab kõige rohkem segadust see, kas kasvatatakse tavalist aedhernest, suhkruhernest või lesthernest. Kõik on herned, kuid söödav osa ja korjamise aeg on erinevad.

Kasvatamise põhimõtted on sarnased, kuid koristus määrab saagi kvaliteedi. Tavalist aedhernest oodatakse rohkem täitumiseni, suhkruhernest ja lesthernest korjatakse nooremana ning tihedamalt.

Millal herneid Eestis külvata?

Hernest võib Eestis külvata varakult, tavaliselt aprillis või mai alguses, kui peenar on tahenenud ja muld ei kleepu enam labida külge. Herne seeme idaneb jahedamas mullas paremini kui paljud soojalembesed kultuurid, kuid liiga külm ja vettinud muld võib seemned mädanema panna.

Kui soovid pikemat saagiperioodi, tee korduskülve 2-3 nädala järel. Väga hilised külvid võivad suvekuumuses kiiremini vananeda või jääda jahukaste surve alla, seega sobib hernes kõige paremini kevadiseks ja varasuviseks kultuuriks.

Kas herneid saab suve jooksul korduvalt külvata?

Jah, herneid saab teha korduskülvidena, kuid Eesti aias töötab see kõige paremini kevadest varasuveni. Praktiline vahe on umbes 2-3 nädalat: nii ei valmi kogu saak korraga ja värskeid kaunu saab pikemalt.

Korduskülvide puhul arvesta, et hernes ei armasta kuuma ja põuda. Juuni lõpu või juuli külvid võivad õnnestuda jahedamal suvel või poolvarjulises, ühtlaselt niiskes peenras, kuid saak on riskantsem kui aprilli-mai külvidel. Hilised külvid satuvad sagedamini jahukaste, kuivastressi ja kahjurite surve alla.

• Aprill-mai: kõige kindlam aeg põhisaagiks.
• Mai lõpp-juuni algus: sobib saagiaja pikendamiseks.
• Juuni lõpp-juuli: ainult kiire sordiga ja hea kastmisega; kuumal suvel võib saak jääda tagasihoidlikuks.

Kasvukoht ja mullatingimused

• Valgus: parim on päikeseline kasvukoht, kuid hernes talub kerget poolvarju.
• Muld: kobestatud, parasniiske ja vett läbilaskev muld.
• pH: kergelt happeline kuni neutraalne muld sobib hästi.
• Külvikord: ära kasvata hernest igal aastal samas kohas ega kohe pärast teisi liblikõielisi.
• Väetamine: väldi liigset lämmastikku, sest hernes seob õhulämmastikku juuremügarate abil.

Millise struktuuriga muld hernestele kõige paremini sobib?

Hernes kasvab kõige paremini mullas, mis on sügavalt kobestatud, õhurikas ja parasniiske. Muld ei tohiks olla tolmkuiv liiv ega tihke saviplokk. Eesmärk on struktuur, kus juured saavad hingata, vesi liigub läbi, kuid niiskus ei kao liiga kiiresti.

Raske savimulla puhul aitab kompost, lehekompost ja peenra kõrgemaks tõstmine. Väga liivases mullas aitab kompost niiskust hoida. Värsket sõnnikut ei tasu herne alla panna, sest see annab liiga palju lämmastikku ja võib soodustada lopsakat lehemassi saagi arvelt.

Külvamine samm-sammult

1. Kobesta peenar ja eemalda suuremad umbrohujuured.
2. Kasta peenar enne külvi, kui muld on kuiv.
3. Külva seemned 3-5 cm sügavusele.
4. Jäta seemnete vahele umbes 5-8 cm ja ridade vahele 30-50 cm, sõltuvalt sordist ja toestusest.
5. Kata külv mullaga ja vajuta kergelt kinni, et seemnel oleks mullaga kontakt.
6. Kaitse külvi vajadusel katteloori või võrguga lindude eest.

Toestamine: ära jää hiljaks

Üks levinumaid vigu on toestuse lisamine alles siis, kui taimed on juba pikad ja lamanduvad. Toestus tasub panna valmis külvi ajal või hiljemalt siis, kui taimed on 10-15 cm kõrgused. Sobivad hernevõrk, oksad, nöörid, madal taralahendus või bambuskeppidest raam.

Madalad sordid saavad hakkama lihtsama võrguga, kõrged sordid vajavad tugevamat toestust. Kui hernes lamandub, halveneb õhuringlus, kaunad määrduvad ja jahukaste ning mädanike risk suureneb.

Kuidas herneid toestada?

Toestus sõltub sordist. Madalad herned vajavad vaid kerget tuge, kõrged sordid võivad kasvada üle meetri ja vajavad tugevat võrku või raamistikku. Kõige tähtsam on toestus paigaldada enne, kui taimed lamanduvad.

Kui kasvatad hernest kahes reas, pane toestus ridade vahele. Nii saavad mõlemad read ühest toest kasu ja kaunu on lihtsam korjata. Rõdul vali madalam sort ja kasuta potti torgatud väikest võret või bambuskeppe.

Kastmine ja hooldus

Hernes vajab kõige ühtlasemat niiskust tärkamise, õitsemise ja kaunade täitumise ajal. Kuivus õitsemise ajal vähendab kaunte arvu ning võib muuta saagi puisemaks. Samas ei talu hernes seisvat vett, sest juured vajavad õhku.

Multš aitab hoida niiskust ja vähendada umbrohtu, kuid ära kata värskelt tärganud taimi liiga paksult. Rohimine on oluline eriti alguses, sest noor hernes ei konkureeri umbrohuga hästi.

Peamised probleemid ja lahendused

1. Hernes ei tärka

Põhjuseks on sageli liiga märg ja külm muld, vanad seemned, lindude kahjustus või hiired. Ka liiga madal külv võib põhjustada seemnete kuivamist või lindudele kättesaadavaks muutumist.

• Külva tahenenud mulda, mitte porisesse peenrasse.
• Kasuta värsket seemet ja kontrolli idanemisvõimet.
• Kata külv katteloori või võrguga, kuni taimed on tugevamad.
• Kui tärkamine on ebaühtlane, tee täienduskülv tühjadesse kohtadesse.

2. Taimed kolletuvad ja kasv jääb nõrgaks

Kolletumine võib tulla liigniiskusest, tihenenud mullast, juurekahjustusest, külmastressist või toitainete omastamise häirest. Hernes ei vaja tavaliselt palju lämmastikku, seega ei ole tugev lämmastikväetis esimene lahendus.

Kontrolli esmalt mulla niiskust ja juurte seisundit. Kui muld on raske ja pidevalt märg, paranda järgmisel hooajal peenart komposti ja struktuuri parandava materjaliga ning vali kõrgem kasvukoht.

3. Taimed õitsevad, aga kaunu tuleb vähe

Põhjuseks võib olla kuivus õitsemise ajal, kuum ilm, kehv tolmeldajate aktiivsus või liiga hiline külv. Herne õied on küll osaliselt isetolmlevad, kuid stressis taim jätab osa õisi saagiks kasvatamata.

• Kasta õitsemise ja kaunte moodustumise ajal sügavamalt.
• Tee külvid varakult, et taim jõuaks saagi moodustada enne suuremat kuumust.
• Korja valminud kaunu regulaarselt, sest see soodustab uute kaunte arengut.

4. Jahukaste hernel

Jahukaste avaldub valkja jahuse kihina lehtedel ja vartel. See tekib sagedamini suve teises pooles, tihedas taimestikus ja stressis taimel. Haigus vähendab fotosünteesi ja võib saaki lühendada.

Ennetuseks jäta taimedele piisavalt ruumi, väldi hilist tihedat külvi, kasta mulda mitte lehti ning korista taimejäänused pärast hooaega. Tugevalt nakatunud taimed on parem eemaldada.

5. Lehetäid hernel

Lehetäid kogunevad noortele võrsetele ja lehtede alakülgedele. Nad imevad taimemahla, moonutavad kasvu ja võivad levitada viirusi. Väike koloonia on lihtsam kontrolli alla saada kui suureks kasvanud kahjustus.

• Pese lehetäid tugeva veejoaga maha.
• Eemalda tugevalt kahjustunud võrsetipud.
• Soodusta lepatriinusid, kiilassilmi ja sirelasi.
• Vajadusel kasuta taimekaitseks mõeldud pehmet seebilahust juhendi järgi.

6. Ussitanud herned ehk kaunakoi kahjustus

Kui kauna sees on röövikud või seemned on kahjustatud, võib põhjuseks olla hernekaunakoi. Kahjustust märgatakse sageli alles saaki avades. Risk on suurem, kui hernest kasvatatakse samas piirkonnas igal aastal ja koristus jääb hiliseks.

Aitab varasem külv, õigeaegne saagikoristus, katteloor või putukavõrk enne õitsemist ning külvikord. Kahjustunud kaunu ära jäta peenrasse.

7. Juuremädanik ja külvikorra probleemid

Kui taimed närbuvad, juured on pruunid ja kasv peatub, võib põhjus olla juurehaigustes. Need kogunevad mulda eriti siis, kui hernest või teisi liblikõielisi kasvatatakse samal kohal liiga sageli.

Hoia vähemalt 3-4 aastat vahet enne herne tagasitoomist samale peenrale. Paranda mulla struktuuri ja väldi madalaid vettivaid kohti.

Millal ja kuidas hernest koristada?

Korja herneid regulaarselt, kui kaunad on sordile omaselt täitunud, kuid enne kui seemned muutuvad liiga kõvaks. Suhkruhernel ja lesthernel korjatakse kaunu sageli nooremana, aedhernel oodatakse täitunud magusaid seemneid.

Regulaarne korjamine pikendab saagiaega. Kui jätad palju kaunu taimele vananema, saab taim signaali seemnete valmimisest ja uute õite ning kaunte moodustumine aeglustub.

Hernes peenraplaanis

Hernes sobib hästi varajaseks kultuuriks, mille järel saab samal peenral kasvatada sügissaagiks lehtköögivilju või külvata haljasväetist. Hernes jätab mulda väärtuslikku orgaanilist massi ja sobib hästi külvikorda, kui taimejäänused on terved.

Korduma kippuvad küsimused

Kas herneid peab enne külvi leotama?

Leotamine võib kiirendada idanemist, kuid külmas ja märjas mullas võib paisunud seeme kergemini mädaneda. Kui leotad, külva kohe ja ainult sobivalt tahenenud mulda.

Kas hernes vajab väetamist?

Väga rammusat lämmastikväetist ei ole vaja. Kompost ja hea mullastruktuur on olulisemad. Liigne lämmastik kasvatab lehti saagi arvelt.

Miks hernes muutub puiseks?

Põhjuseks on hiline korjamine, kuivus või kuum ilm. Korja kaunu regulaarselt ja hoia õitsemise ajal muld ühtlaselt niiske.

Kas hernest saab kasvatada rõdul?

Jah, eriti madalamaid sorte. Vali sügav anum, lisa toestus ja kasta regulaarselt, sest potis kuivab muld kiiremini.

Kas suhkruhernes ja tavaline hernes vajavad erinevat toestust?

Toestus sõltub rohkem sordi kõrgusest kui sellest, kas tegu on suhkruherne või tavalise aedhernega. Madal suhkruhernes võib hakkama saada lihtsa oksatoega, kõrge aedhernes vajab võrku või tugevat nööriraami.

Kas hernest võib külvata samasse kohta mitu korda ühe suve jooksul?

Sama hooaja korduskülv samal peenral on võimalik, kui taimed olid terved ja muld pole kurnatud. Pikaajaliselt ära kasvata hernest samas kohas igal aastal, sest juurehaiguste risk suureneb.

Milline muld on hernele halb?

Kõige halvem on külm, tihke ja vettiv muld. Sellises mullas seemned mädanevad kergesti ja juured jäävad hapnikupuudusesse.

Vaata ka: herne kasvatamise põhileht, suhkruhernes, aedhernes, külvikalender, mida aprillis külvata ja taimede head ja halvad naabrid.