Merikapsas

Merikapsas (Crambe maritima) on Eesti rannikualadel looduslikult kasvav mitmeaastane köögivili ja ilutaim, mis on tuntud oma dekoratiivse hõbedase lehestiku ning õrnade, pähklise maitsega võrsete poolest. Tegemist on äärmiselt vastupidava taimega, mis sobib suurepäraselt Eesti koduaedadesse, kuna talub hästi nii soolasemaid tuuli, põuda kui ka madalaid temperatuure. Toiduks tarvitatakse peamiselt varakevadisi pleegitatud võrseid, mis meenutavad maitselt spargli ja kapsa ristsugutist.

Merikapsa külvamine ja istutamine

Merikapsast saab paljundada nii seemnete kui ka juurepistikutega. Arvestades Eesti lühikest kasvuperioodi, on soovitatav alustada ettekasvatusega.

• Külvamine: Seemned tuleks külvata märtsis või aprillis pottidesse. Seemneid on soovitatav enne külvi leotada või kergelt liivapaberiga hõõruda, et idanemist kiirendada. Külvisügavus on u 2 cm.
• Istutamine: Avamaale istutatakse taimed mai lõpus või juuni alguses, kui muld on piisavalt soojenenud.
• Öökülmad: Kuigi täiskasvanud merikapsas on väga külmakindel, on noored ettekasvatatud taimed tundlikud hiliste öökülmade suhtes. Kui istutate taimed välja enne öökülmaohu möödumist, kasutage kaitseks katteloori.
• Istutusskeem: Jätke taimede vaheks vähemalt 60×60 cm, sest merikapsas kasvab aastatega üsna laiaks.

Merikapsa kasvukoht ja sobiv muld

Merikapsas on pikaealine taim (võib ühel kohal kasvada üle 10 aasta), seega tuleb kasvukoht hoolikalt valida.

• Valgus: Taim eelistab päikesepaistelist ja avatud kasvukohta.
• Muld: Kõige paremini sobib kerge, liivane või klibune muld, mis on hea drenaažiga. Raske liigniiske savimuld võib põhjustada juurte mädanemist.
• Happesus: Muld peaks olema neutraalne või kergelt leeliseline (pH 6,5–7,5). Happelisi muldi tuleks enne istutamist lubjata.
• Soolalembus: Erinevalt paljudest teistest aiataimedest talub merikapsas hästi soolast pinnast, mis teeb sellest ideaalse taime rannikuäärsetesse aedadesse.

Merikapsa kastmine ja väetamine

Nõuetekohane hooldus tagab lopsaka lehestiku ja mahlased võrsed.

• Kastmine: Noori taimi tuleb kasta regulaarselt, kuni nad on juurdunud. Täiskasvanud taim on tänu oma sügavale sammasjuurele väga põuataluv, kuid pikaajalisel kuivaperioodil võiks teda siiski kasta, et lehed ei muutuks puitunuks.
• Väetamine: Kevadel võib taime ümber laotada hästi kompostitud sõnnikut või adru (vetikaid), mis imiteerib taime looduslikku keskkonda ja annab vajalikke mikroelemente. Liigset lämmastikväetist tuleks vältida, kuna see muudab taimekoed liiga pehmeks ja haigustele vastuvõtlikuks.

Merikapsa hooldusnipid

Merikapsa kasvatamise omapära on selle pleegitamine (ajatamine), et saada maitsvamaid võrseid.

• Pleegitamine: Varakevadel (märtsis-aprillis), enne kui pungad puhkevad, asetage taime kohale pime anum (spetsiaalne ajatuspott või suur ämber). Valguse puudumisel kasvavad võrsed valgeks ja muredaks. Saaki saab koristada, kui võrsed on 15–20 cm pikkused.
• Õitsemine: Kui te ei soovi seemneid koguda, eemaldage õievarred kohe pärast nende ilmumist. See suunab taime energia juurestiku tugevdamisse ja lehtede kasvu. Samas on merikapsa valged meelõhnalised õied väga dekoratiivsed ja meelitavad aeda tolmeldajaid.
• Talvitumine: Eesti talvedele peab merikapsas hästi vastu. Sügisel võib kolletunud lehed eemaldada ja katta taime ümbruse multšikihiga.

Merikapsa haigused

Kuna merikapsas kuulub ristõieliste sugukonda, võivad teda ohustada sarnased haigused nagu tavalist kapsast.

• Mööduv närbumine ja juuremädanik: Tekib peamiselt liigniiskes ja raskes mullas. Ennetamiseks tagage hea drenaaž.
• Kapsanuuter: See on seenhaigus, mis põhjustab juurtel paksemaid moodustisi. Selle vältimiseks vältige merikapsa istutamist kohta, kus on varem kasvatatud teisi kapsaliike, ning hoidke mulla pH tase pigem leeliseline.

Merikapsa kahjurid

Merikapsas on üldiselt üsna vastupidav, kuid teatud kahjurid võivad teda rünnata.

• Maakirbud: Võivad auguliseks närida noorte taimede lehed. Abi saab taimede katmisest peene putukavõrguga või tuhaga tolmeldamisest.
• Kapsaliblikas: Röövikud võivad süüa lehti. Soovitatav on röövikud käsitsi kokku korjata või kasutada bioloogilisi tõrjevahendeid.
• Teod ja nälkjad: Eelistavad just noori ja pehmeid võrseid, eriti niiskete ilmadega.

Merikapsa säilitamine

Merikapsas on kõige parem värskelt tarbituna, kuid on ka viise selle säilitamiseks.

• Värskelt: Lõigatud võrsed säilivad külmkapis niiskesse rätikusse mähituna kuni nädal aega.
• Külmutamine: Võrseid võib lühiajaliselt blanšeerida ja seejärel sügavkülmutada, kuigi see muudab nende tekstuuri pehmemaks.
• Hapendamine: Merikapsa lehti ja varsi võib sarnaselt tavalisele kapsale hapendada.
• Seemnete kogumine: Kuivatatud seemneid saab hoida jahedas ja kuivas kohas uueks külviks järgmisel kevadel.