Komatsuna

Jaapani kerssalat ehk komatsuna (Brassica rapa var. perviridis) on Eestis veel vähelevinud, kuid väga tänuväärne lehtköögivili. Tegemist on kiirekasvulise ja külmakindla kultuuriga, mis sobib ideaalselt meie lühikesse suvesse. Komatsuna maitse meenutab segu sinepipiidist ja kapsast, olles mahedam kui rucola, kuid vürtsikam kui tavaline lehtsalat. Tänu oma vähenõudlikkusele on see suurepärane valik nii algajale kui ka kogenud aiapidajale, pakkudes värsket saaki varakevadest hilissügiseni.

Jaapani kerssalati külvamine ja istutamine

Eesti kliimas saab komatsunat kasvatada nii kasvuhoones kui ka avamaal. Kuna taim on külmakindel, võib esimesed külvid teha juba aprilli lõpus või mai alguses kasvuhoonesse.

• Külviaeg: Avamaale võib külvata kohe, kui muld on tahenenud (tavaliselt mai keskpaigas). Parima saagi saab kevadiste ja sügiseste külvidega, kuna pikad ja kuumad suvepäevad võivad soodustada enneaegset õitsemist.
• Öökülmad: Komatsuna talub kergeid öökülmi (kuni -5 °C), kuid noori tõusmeid on soovitatav katta looriga, et vältida kasvupeetust.
• Külvisügavus ja vahekaugused: Külva seemned 0,5–1 cm sügavusele. Taimede vahekaugus võiks olla 15–20 cm ja reavahe 25–30 cm. Tihedama külvi korral saab noori lehti harvendada „beebisalatiks“.

Jaapani kerssalati kasvukoht ja sobiv muld

Komatsuna eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kesk-suvise kuumuse eest on kerge vari isegi kasulik, et hoida lehti mahlase ja õrnana.

• Muld: Kõige paremini sobib huumusrikas, vett läbilaskev ja parasniiske muld. Optimaalne mulla pH on vahemikus 6,0–7,0.
• Eelviljad: Väldi kasvatamist kohtades, kus eelmisel aastal kasvasid teised ristõielised (kapsas, redis, rucola), et vähendada haiguste riski.

Jaapani kerssalati kastmine ja väetamine

Kuna tegemist on kiirekasvulise lehtköögiviljaga, on niiskus kriitilise tähtsusega.

• Kastmine: Muld peab olema ühtlaselt niiske. Kuivus muudab lehed puiseks ja mõrkjaks ning sunnib taime kiiremini õitsema minema.
• Väetamine: Kui muld on enne külvi komposti või kõdusõnnikuga ette valmistatud, ei vaja komatsuna täiendavat mineraalväetamist. Vajadusel võib kasvuperioodil kasutada lämmastikurikast orgaanilist väetist (nt nõgesekäritis), et soodustada lopsakat lehekasvu.

Jaapani kerssalati hooldusnipid

• Multšimine: Orgaaniline multš (nt niidetud muru) aitab hoida mulla niiskena ja pärsib umbrohu kasvu.
• Õitsemise ennetamine: Kui taim hakkab moodustama õievart, tuleks see koheselt eemaldada või taim ära tarbida, kuna pärast õitsemist muutuvad lehed karedaks.
• Saagi korjamine: Esimesi lehti saab lõigata juba 30 päeva pärast külvi. Võid korjata üksikuid välimisi lehti (nii kasvab taim edasi) või lõigata kogu lehekodariku korraga maha.

Jaapani kerssalati haigused

Eesti oludes on komatsuna üsna vastupidav, kuid liigniiskuse ja tiheda seisu korral võivad tekkida:

• Ebajahukaste: Lehtedele ilmuvad kollakad laigud, alaküljel on hallikas kirme. Vältimiseks taga hea õhuliikuvus.
• Tõusmepõletik: Ohustab noori taimi liiga märja mulla korral.

Jaapani kerssalati kahjurid

Ristõielisena on komatsuna peamine sihtmärk samad kahjurid, mis ründavad kapsast:

• Maakirbud: Kõige ohtlikumad noortele taimedele, närides lehtedesse pisikesi auke. Abi saab looriga katmisest kohe pärast külvi või puutuhaga tolmeldamisest.
• Kapsaliblikas: Röövikud võivad lehed kiiresti rootsudeks süüa. Kasuta peenravõrku või korja röövikud käsitsi ära.
• Teod ja nälkjad: Eelistavad mahlaseid lehti, eriti vihmaste ilmadega.

Jaapani kerssalati säilitamine

Komatsuna on mõeldud eelkõige värskelt tarbimiseks, kuna selle lehed sisaldavad palju vett ja närbuvad kiiresti.

• Külmkapis: Pakituna niiskesse paberisse või kilekotti, säilib vili jahedas 3–5 päeva.
• Sügavkülmutamine: Lehti võib lühiajaliselt blanšeerida ja seejärel sügavkülmutada, et kasutada neid hiljem hautistes või suppides.
• Töötlemine: Jaapani köögis on levinud ka komatsuna hapendamine või soolamine, mis pikendab säilivusaega mitme kuu võrra.