Kardoon

Harilik artišokk (Cynara cardunculus var. scolymus) on Lõuna-Euroopast pärit mitmeaastane korvitsõieline, mida Eestis kasvatatakse peamiselt üheaastase köögiviljana või dekoratiivtaimena. Ehkki tegemist on soojalembese kultuuriga, on õige sortide valiku ja varajase ettekasvatamise korral võimalik saada kvaliteetset saaki ka meie põhjamaises kliimas. Söödavaks osaks on taime avanemata õisikud ehk nn artišoki südamed.

Hariliku artišoki külvamine ja istutamine

Eesti lühike kasvuperiood nõuab artišoki puhul pikka ettekasvatusperioodi, mis peaks algama juba veebruaris või märtsi alguses.

• Külvamine: Külvake seemned 1–2 cm sügavusele pottidesse. Optimaalne idanemistemperatuur on 20–25 °C.
• Pikreerimine: Kui taimedel on tekkinud esimesed pärislehed, istutage nad eraldi suurematesse pottidesse.
• Karastamine: Enne avamaale istutamist on kriitiline taimi 1–2 nädala jooksul välisõhuga harjutada.
• Öökülmad: Artišokk on külmatundlik. Taimed võib avamaale istutada alles siis, kui öökülmaoht on täielikult möödunud (tavaliselt juuni alguses). Kui prognoositakse hiliseid öökülmi, tuleb taimed katta paksu kattelooriga.
• Istutusskeem: Jätke taimede vaheks vähemalt 80–100 cm, kuna artišokk kasvab laiaks ja võimsaks puhmikuks.

Hariliku artišoki kasvukoht ja sobiv muld

Edukas kasv sõltub otseselt päikesevalgusest ja mulla toitainerikkusest.

• Valgus: Vali aia kõige päikeselisem ja tuulevarjulisem koht. Lõunapoolne sein või künkajalam on ideaalne.
• Muld: Artišokk eelistab sügavapõhjalist, huumusrikast ja vett läbilaskvat mulda. Rasked liivsavimullad vajavad parandamist komposti või madaladala turbaga.
• Happesus: Mulla pH peaks olema neutraalne või kergelt aluseline (6.5–7.5). Happelist mulda tuleks eelnevalt lubjata.

Hariliku artišoki kastmine ja väetamine

Artišokk on kiirekasvuline ja moodustab suure lehemassi, mistõttu on tema vajadus vee ja toitainete järele suur.

• Kastmine: Muld peab olema ühtlaselt niiske, eriti õisikute moodustumise ajal. Kuival perioodil kasta põhjalikult (vähemalt 10–15 liitrit taime kohta nädalas). Vältige aga seisvat vett, mis võib põhjustada juuremädanikku.
• Väetamine: Enne istutamist segage mulda ohtralt kõdunenud sõnnikut või komposti. Kasvuperioodil väetage iga 2–3 nädala tagant lämmastikurikka vedelväetisega (nt nõgesekääritis) kuni juuli keskpaigani, seejärel eelistage fosfori- ja kaaliumirikast väetist õitsemise soodustamiseks.

Hariliku artišoki hooldusnipid

Kvaliteetse saagi saamiseks tasub järgida neid soovitusi:

• Multšimine: Kasutage põhku, niidetud muru või turbakomposti, et hoida niiskust ja takistada umbrohu kasvu.
• Külgvõrsete eemaldamine: Kui soovite suuri peaharjasid, eemaldage osa külgmisi võrseid. Jätke taimele 2–3 tugevamat õisikuvart.
• Veranalisatsioon: Mõned aednikud soovitavad noori taimi hoida lühiajaliselt jahedas (umbes +10 °C juures) enne istutamist, et “petta” taim õitsema esimesel aastal (eriti oluline sortide puhul, mis pole mõeldud üheaastaseks kasvatamiseks).

Hariliku artišoki haigused

Eesti niiskes kliimas võivad artišokki ohustada järgmised haigused:

• Hahkhallitus (Botrytis cinerea): Tekib liigniiskuse ja halva õhuliikuvuse korral. Haigestunud osad tuleb eemaldada ja hävitada.
• Juuremädanik: Põhjustatud liigsest mullaniiskusest. Oluline on tagada hea drenaaž.
• Jahukaste: Lehtedele ilmub valge jahujas kord. Ennetamiseks vältige kastmisel vee sattumist lehtedele.

Hariliku artišoki kahjurid

Artišokk on atraktiivne mitmetele aiakahjuritele:

• Lehetäid: Eriti mustad lehetäid võivad koguneda noortele võrsetele ja õisikutele. Tõrjeks kasuta rohelise seebi lahust või tugevat veejuga.
• Teod ja nälkjad: Noored taimed on nälkjate maiuspalaks. Kasutage füüsilisi tõkkeid või ferramooli sisaldavaid graanuleid.
• Hiired: Kui üritate taime ületalve hoida, võivad närilised kahjustada paksu multši all olevaid juurekaelu.

Hariliku artišoki säilitamine

Artišoki õisikud koristatakse siis, kui nad on saavutanud oma täissuuruse, kuid on veel tihedalt suletud (enne soomuste avanemist).

• Värskelt: Lõigake õisik koos 5–10 cm pikkuse varrejupiga. Külmkapis, kilekotti pakituna või veeklaasis hoides säilib artišokk värskena 1–2 nädalat.
• Töötlemine: Pikemaajaliseks säilitamiseks võib artišoki südamikud blanšeerida ja sügavkülmutada või hoidistada õlis/äädikalahuses.
• Ületalve hoidmine: Eestis avamaal talvitumine on riskantne. Kui soovite proovida, lõigake taim sügisel tagasi, katke kuiva turba või lehtedega ning asetage peale veekindel kate (nt kummulikeeratud kast), tagades samas minimaalse õhuvahetuse.