Artišokk

Artišokk (Cynara scolymus) on Lõuna-Euroopast pärinev mitmeaastane korvitsõieline, mida Eestis kasvatatakse peamiselt üheaastase dekoratiivse köögiviljana. Kuigi tegemist on nõudliku kultuuriga, mis vajab pikka kasvuperioodi, on saagi saamine Eesti tingimustes täiesti võimalik, kui järgida õigeid agrotehnilisi võtteid. Söödavaks osaks on taime puhkemata õisikud ehk õisikupõhjad ja lopsakad soomused.

Artišoki külvamine ja istutamine

Eesti lühikese suve tõttu on artišoki ettekasvatamine vältimatu. Külviga peaks alustama juba veebruari lõpus või märtsi alguses.

• Külvamine: Leota seemneid enne külvi 24 tundi leiges vees. Külva seemned üksikult pottidesse umbes 1-2 cm sügavusele.
• Temperatuur: Idanemiseks on vajalik temperatuur 18–22 °C. Pärast idanemist on soovitatav hoida taimi veidi jahedamas (15 °C), et vältida väljavenimist.
• Karastamine ja öökülmad: Noored taimed on külmaõrnad. Taimed istutatakse avamaale alles juuni alguses, kui öökülmaoht on möödas. Enne istutamist tuleb taimi 10–14 päeva õueõhuga harjutada.
• Vernalisatsioon: Saagi saamiseks esimesel aastal vajavad noored taimed lühiajalist jahedat perioodi (umbes 2 nädalat temperatuuril 10 °C), kuid neid tuleb kaitsta miinuskraadide eest.

Artišoki kasvukoht ja sobiv muld

Artišokk on jõulise kasvuga ja vajab palju ruumi ning valgust.

• Valgus: Vali aias kõige päikesepaistelisem ja tuulte eest kaitstud koht.
• Muld: Taim eelistab sügavapõhjalist, huumusrikast ja vett hästi läbilaskvat mulda. Sobiv pH tase on 6,5–7,5.
• Ettevalmistus: Kuna artišokk on suurtoitlane, tuleks istutusauku lisada ohtralt komposti või hästikääritatud sõnnikut.
• Istutusskeem: Jäta taimede vahekauguseks vähemalt 80–100 cm, et tagada piisav õhuliikumine ja kasvupind.

Artišoki kastmine ja väetamine

Püsiva niiskuse ja toitainete kättesaadavus on suurte ja mahlakate õisikute eelduseks.

• Kastmine: Kasta regulaarselt ja põhjalikult, eriti kuivadel suveperioodidel. Muld peaks olema ühtlaselt niiske, kuid vältida tuleb seisvat vett, mis soodustab juuremädanikku.
• Väetamine: Kasvuperioodi alguses kasuta lämmastikurikast väetist (nt nõgesekäritis või orgaaniline köögiviljaväetis). Õisikute moodustumise ajal eelista kaaliumi- ja fosforirikast väetist.
• Multšimine: Orgaaniline multš (peenestatud õled, niidetud muru) aitab hoida mullas niiskust ja pärsib umbrohu kasvu.

Artišoki hooldusnipid

• Õisikute harvendamine: Kui soovid saada suuri õisikuid, jäta ühele taimele kasvama vaid 3–5 õisikut ja eemalda ülejäänud külgmised pungad.
• Talvitumine: Eestis on artišoki ületalve pidamine riskantne. Kui soovid proovida, lõika taimed sügisel 15 cm kõrguselt maha, kata kuiva turba või mulla ning seejärel paksu kuuseokste või põhu kihiga. Oluline on vältida liigniiskust talvekatte all.
• Toestamine: Väga tuulistes kohtades võivad kõrged õievarred vajada toestamist.

Artišoki haigused

Eesti kliimas võivad artišokki ohustada peamiselt niiskusest tingitud haigused:

• Hahkhallitus (Botrytis cinerea): Tekib liigse niiskuse ja halva õhuliikumise korral. Õisikutele tekib hall kirme. Ennetamiseks taga taimede vahel piisav vahekaugus.
• Juuremädanik: Põhjustatud liigmärjast mullast. Oluline on hea drenaaž kasvukohas.
• Jahukaste: Lehtedele ilmub valge jahuja kord. Soodustavad suured temperatuurikõikumised.

Artišoki kahjurid

• Lehetäid: Kõige sagedasem probleem. Nad kogunevad noortele lehtedele ja õisikupõhjade soomuste vahele. Tõrjeks võib kasutada rohelise seebi lahust või tugevat veejuga.
• Teod ja nälkjad: Eriti ohtlikud noortele taimedele pärast istutamist. Kasuta takistusribasid või ferramooli sisaldavaid graanuleid.
• Hiired: Talvitumisel võivad närilised kahjustada taime juuri ja südamikku.

Artišoki säilitamine

Saaki koristatakse siis, kui õisikud on täissuuruses, kuid soomused on veel tihedalt suletud.

• Koristamine: Lõika õisik koos 10–15 cm pikkuse varrejupiga. See aitab säilitada niiskust.
• Värskena säilitamine: Külmkapis, kilekotti pakituna või veeklaasi asetatud varrega, säilib artišokk värskena umbes 1–2 nädalat.
• Töötlemine: Pikemaajaliseks säilitamiseks võib artišoki südamikke blanšeerida ja sügavkülmutada või hoidistada õlis ja äädikas.
• Dekoratiivne kasutus: Kui jätate õisikud koristamata, puhkevad neist kaunid lillad ohakat meenutavad õied, mis sobivad suurepäraselt kuivatamiseks.

Veel huvitavat lugemist

←→

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.

Parimad arbuusisordid mida Eestis kasvatada: sordivalik ja hooldusjuhend

Vali Eesti lühikesse suvesse sobivad arbuusisordid: varased hübriidid, avamaa ja kasvuhoone valikud ning praktilised külvi- ja hooldusnipid algajale.

Arbuusi kasvatamine algajatele: Eesti tingimustes magusa saagini

Arbuusi kasvatamine algajatele Eesti aias: sordid, ettekasvatus, istutamine, kastmine, väetamine ning levinud vead avamaal ja kasvuhoones kindlama saagi nimel.

Betalux tomat: Varajane madal sort, mida Eestis lihtne kasvatada

Betalux tomat on varajane ja madal sort Eesti avamaale ning kasvuhoonesse. Vaata külvi, istutuse, hoolduse, väetamise ja haiguste nippe praktiliselt.

Avokaado kasvatamine Eestis: praktiline juhend potis kasvatamiseks

Avokaado kasvatamine Eestis õnnestub toataimena või suvel potiga õues. Vaata külvi, hoolduse, kastmise, väetamise ja talvitamise praktilisi nõuandeid.

Maasikate kasvatamine Eestis

Maasikate kasvatamine Eestis on tänuväärne, kui arvestada meie lühikest suve ja kevadiste öökülmade riski. Hea saagi alus on sobiv kasvukoht, tugevad taimed…

Parimad eesti tomatisordid: kindlad valikud avamaale ja kasvuhoonesse

Valik, millised on parimad eesti tomatisordid avamaale ja kasvuhoonesse: varasus, hooldus, haigused ning praktiline külvikalender Eesti lühikeses suves.

Suvikõrvitsa kasvatamine Eestis: praktiline juhend avamaale ja kasvuhoonesse

Suvikõrvitsa kasvatamine Eestis: millal külvata ja istutada, kuidas kaitsta öökülma eest ning hooldada taimi saagika suve nimel. Praktiline juhend avamaale.

Eesti köögiviljade külvikalender: praktiline juhend avamaale ja kasvuhoonesse

Eesti köögiviljade külvikalender aitab valida õiged külvi- ja istutusajad avamaale ning kasvuhoonesse, et saada kindel saak lühikesel suvel Eestis.

Amplimaasikate kasvatamise nipid Eestis: saagirikas amplikast ja rõdupott

Praktilised amplimaasikate kasvatamise nipid Eestis: sordivalik, istutamine, kastmine, väetamine, talvitumine, haigused ja vead avamaal, kasvuhoones ja rõdul.

Bataadi kasvatamine Eestis

Bataadi kasvatamine Eestis on võimalik, kuid see ei käi päris samamoodi nagu meile kõigile teada-tuntud kartuli puhul. Bataat ehk maguskartul on soojalembene…