Artišokk

Artišokk (Cynara scolymus) on Lõuna-Euroopast pärinev mitmeaastane korvitsõieline, mida Eestis kasvatatakse peamiselt üheaastase dekoratiivse köögiviljana. Kuigi tegemist on nõudliku kultuuriga, mis vajab pikka kasvuperioodi, on saagi saamine Eesti tingimustes täiesti võimalik, kui järgida õigeid agrotehnilisi võtteid. Söödavaks osaks on taime puhkemata õisikud ehk õisikupõhjad ja lopsakad soomused.

Artišoki külvamine ja istutamine

Eesti lühikese suve tõttu on artišoki ettekasvatamine vältimatu. Külviga peaks alustama juba veebruari lõpus või märtsi alguses.

• Külvamine: Leota seemneid enne külvi 24 tundi leiges vees. Külva seemned üksikult pottidesse umbes 1-2 cm sügavusele.
• Temperatuur: Idanemiseks on vajalik temperatuur 18–22 °C. Pärast idanemist on soovitatav hoida taimi veidi jahedamas (15 °C), et vältida väljavenimist.
• Karastamine ja öökülmad: Noored taimed on külmaõrnad. Taimed istutatakse avamaale alles juuni alguses, kui öökülmaoht on möödas. Enne istutamist tuleb taimi 10–14 päeva õueõhuga harjutada.
• Vernalisatsioon: Saagi saamiseks esimesel aastal vajavad noored taimed lühiajalist jahedat perioodi (umbes 2 nädalat temperatuuril 10 °C), kuid neid tuleb kaitsta miinuskraadide eest.

Artišoki kasvukoht ja sobiv muld

Artišokk on jõulise kasvuga ja vajab palju ruumi ning valgust.

• Valgus: Vali aias kõige päikesepaistelisem ja tuulte eest kaitstud koht.
• Muld: Taim eelistab sügavapõhjalist, huumusrikast ja vett hästi läbilaskvat mulda. Sobiv pH tase on 6,5–7,5.
• Ettevalmistus: Kuna artišokk on suurtoitlane, tuleks istutusauku lisada ohtralt komposti või hästikääritatud sõnnikut.
• Istutusskeem: Jäta taimede vahekauguseks vähemalt 80–100 cm, et tagada piisav õhuliikumine ja kasvupind.

Artišoki kastmine ja väetamine

Püsiva niiskuse ja toitainete kättesaadavus on suurte ja mahlakate õisikute eelduseks.

• Kastmine: Kasta regulaarselt ja põhjalikult, eriti kuivadel suveperioodidel. Muld peaks olema ühtlaselt niiske, kuid vältida tuleb seisvat vett, mis soodustab juuremädanikku.
• Väetamine: Kasvuperioodi alguses kasuta lämmastikurikast väetist (nt nõgesekäritis või orgaaniline köögiviljaväetis). Õisikute moodustumise ajal eelista kaaliumi- ja fosforirikast väetist.
• Multšimine: Orgaaniline multš (peenestatud õled, niidetud muru) aitab hoida mullas niiskust ja pärsib umbrohu kasvu.

Artišoki hooldusnipid

• Õisikute harvendamine: Kui soovid saada suuri õisikuid, jäta ühele taimele kasvama vaid 3–5 õisikut ja eemalda ülejäänud külgmised pungad.
• Talvitumine: Eestis on artišoki ületalve pidamine riskantne. Kui soovid proovida, lõika taimed sügisel 15 cm kõrguselt maha, kata kuiva turba või mulla ning seejärel paksu kuuseokste või põhu kihiga. Oluline on vältida liigniiskust talvekatte all.
• Toestamine: Väga tuulistes kohtades võivad kõrged õievarred vajada toestamist.

Artišoki haigused

Eesti kliimas võivad artišokki ohustada peamiselt niiskusest tingitud haigused:

• Hahkhallitus (Botrytis cinerea): Tekib liigse niiskuse ja halva õhuliikumise korral. Õisikutele tekib hall kirme. Ennetamiseks taga taimede vahel piisav vahekaugus.
• Juuremädanik: Põhjustatud liigmärjast mullast. Oluline on hea drenaaž kasvukohas.
• Jahukaste: Lehtedele ilmub valge jahuja kord. Soodustavad suured temperatuurikõikumised.

Artišoki kahjurid

• Lehetäid: Kõige sagedasem probleem. Nad kogunevad noortele lehtedele ja õisikupõhjade soomuste vahele. Tõrjeks võib kasutada rohelise seebi lahust või tugevat veejuga.
• Teod ja nälkjad: Eriti ohtlikud noortele taimedele pärast istutamist. Kasuta takistusribasid või ferramooli sisaldavaid graanuleid.
• Hiired: Talvitumisel võivad närilised kahjustada taime juuri ja südamikku.

Artišoki säilitamine

Saaki koristatakse siis, kui õisikud on täissuuruses, kuid soomused on veel tihedalt suletud.

• Koristamine: Lõika õisik koos 10–15 cm pikkuse varrejupiga. See aitab säilitada niiskust.
• Värskena säilitamine: Külmkapis, kilekotti pakituna või veeklaasi asetatud varrega, säilib artišokk värskena umbes 1–2 nädalat.
• Töötlemine: Pikemaajaliseks säilitamiseks võib artišoki südamikke blanšeerida ja sügavkülmutada või hoidistada õlis ja äädikas.
• Dekoratiivne kasutus: Kui jätate õisikud koristamata, puhkevad neist kaunid lillad ohakat meenutavad õied, mis sobivad suurepäraselt kuivatamiseks.

Veel huvitavat lugemist

←→

Millal sibul ja küüslauk üles võtta, kuidas kuivatada ja säilitada?

Sibula ja küüslaugu koristuse, kuivatamise ja talvise säilitamise juhend Eesti augusti- ja septembrioludesse.

Mida külvata augusti lõpus ja septembris Eesti aias?

Hooaja lõpu külvid: mida jõuab veel sügisel kasvatada, mida külvata talvitumiseks ja kuidas peenrad järgmiseks aastaks ette valmistada.

Kasvuhoone sügisel: mida teha pärast tomati ja kurgi hooaja lõppu?

Sügisene kasvuhoone korrastamine aitab vähendada haigusi, parandada mulda ja valmistada uue hooaja ette.

Millal kartul üles võtta ja kuidas säilitada

Praktiline augusti ja septembri juhend kartuli koristamiseks ning säilitamiseks.

Kedriklest kasvuhoones: kuidas ära tunda ja kiiresti pidurdada

Kedriklesta juhend kasvuhoones: tunnused kurgil, tomatil ja paprikal, miks kahjur levib kuumaga ning kuidas seda ohutult pidurdada.

Õunapuu kärntõbi ja õunte mädanik: mida teha laiguliste viljadega?

Õunapuu kärntõve ja õunte mädaniku juhend Eesti koduaeda: tunnused lehtedel ja viljadel, mida teha nakatunud õuntega ning kuidas järgmisel aastal ennetada.

Kartuli lehemädanik Eestis: tunnused, tõrje ja millal pealsed eemaldada

Kartuli lehemädaniku juhend Eesti aeda: kuidas haigust ära tunda, mida teha pärast esimesi laike, millal pealsed maha võtta ja kuidas mugulaid säilitada.

Herneste kasvatamine ja peamised probleemid Eesti aias

Põhjalik juhend herneste kasvatamiseks Eestis: suhkruherne ja tavalise herne erinevus, toestamine, sobiv mullastruktuur, korduskülvid ning peamised probleemid.

Kasvuhoone hooldus suvel: kuidas vältida ülekuumenemist, haigusi ja kehva saaki?

Suvised hooldusvõtted kasvuhoones: tuulutamine, varjutamine, kastmine, väetamine ning haiguste ja kahjurite ennetus Eesti aednikule parema saagi nimel.

Kompostimine väikesel aiamaal: Miks ja kuidas?

Väikese aiamaa kompostimine annab mullale elu, vähendab jäätmeid ja toetab saaki. Praktiline juhend Eesti aeda, rõdule ja kasvuhoonesse algajale.

Top 10 : Lihtsad taimed, mida iga laps saab ise kasvatada, aias ja aknalaual

Top 10 lihtsat taime lastele: mida külvata aknalauale, rõdule või peenrasse Eesti kliimas ning kuidas saada esimene saak rõõmsalt ja turvaliselt.

Tomat Marmande kasvatamine Eestis: praktiline juhend kasvuhoonesse ja avamaale

Tomat Marmande kasvatamine Eesti kasvuhoones ja avamaal: külv, istutus, hooldus, väetamine, haiguste ennetus ja saagi koristus Eesti lühikeses suves.