Artišokk

Ladina keelesCynara scolymus
Artišokk (Cynara scolymus) on Lõuna-Euroopast pärinev mitmeaastane korvitsõieline, mida Eestis kasvatatakse peamiselt üheaastase dekoratiivse köögiviljana. Kuigi tegemist on nõudliku kultuuriga, mis vajab pikka kasvuperioodi, on saagi saamine Eesti tingimustes täiesti võimalik, kui järgida õigeid agrotehnilisi võtteid. Söödavaks osaks on taime puhkemata õisikud ehk õisikupõhjad ja lopsakad soomused.
Google AdSense (Header/Above-the-fold)
Artišokk
Valgusvajadus
Täispäike
Mullastiku pH
6.0 - 7.0
HappelineNeutraalneAluseline
Taimede vahe
90x90 cm
Külvamine toas
Märts - Aprill
JVMAMJJASOND
Külvamine avamaale
-
Saagikoristus
August - Oktoober
JVMAMJJASOND

Artišokk (Cynara scolymus) on Lõuna-Euroopast pärinev mitmeaastane korvitsõieline, mida Eestis kasvatatakse peamiselt üheaastase dekoratiivse köögiviljana. Kuigi tegemist on nõudliku kultuuriga, mis vajab pikka kasvuperioodi, on saagi saamine Eesti tingimustes täiesti võimalik, kui järgida õigeid agrotehnilisi võtteid. Söödavaks osaks on taime puhkemata õisikud ehk õisikupõhjad ja lopsakad soomused.

Artišoki külvamine ja istutamine

Eesti lühikese suve tõttu on artišoki ettekasvatamine vältimatu. Külviga peaks alustama juba veebruari lõpus või märtsi alguses.

  • Külvamine: Leota seemneid enne külvi 24 tundi leiges vees. Külva seemned üksikult pottidesse umbes 1-2 cm sügavusele.
  • Temperatuur: Idanemiseks on vajalik temperatuur 18–22 °C. Pärast idanemist on soovitatav hoida taimi veidi jahedamas (15 °C), et vältida väljavenimist.
  • Karastamine ja öökülmad: Noored taimed on külmaõrnad. Taimed istutatakse avamaale alles juuni alguses, kui öökülmaoht on möödas. Enne istutamist tuleb taimi 10–14 päeva õueõhuga harjutada.
  • Vernalisatsioon: Saagi saamiseks esimesel aastal vajavad noored taimed lühiajalist jahedat perioodi (umbes 2 nädalat temperatuuril 10 °C), kuid neid tuleb kaitsta miinuskraadide eest.

Artišoki kasvukoht ja sobiv muld

Artišokk on jõulise kasvuga ja vajab palju ruumi ning valgust.

  • Valgus: Vali aias kõige päikesepaistelisem ja tuulte eest kaitstud koht.
  • Muld: Taim eelistab sügavapõhjalist, huumusrikast ja vett hästi läbilaskvat mulda. Sobiv pH tase on 6,5–7,5.
  • Ettevalmistus: Kuna artišokk on suurtoitlane, tuleks istutusauku lisada ohtralt komposti või hästikääritatud sõnnikut.
  • Istutusskeem: Jäta taimede vahekauguseks vähemalt 80–100 cm, et tagada piisav õhuliikumine ja kasvupind.

Artišoki kastmine ja väetamine

Püsiva niiskuse ja toitainete kättesaadavus on suurte ja mahlakate õisikute eelduseks.

  • Kastmine: Kasta regulaarselt ja põhjalikult, eriti kuivadel suveperioodidel. Muld peaks olema ühtlaselt niiske, kuid vältida tuleb seisvat vett, mis soodustab juuremädanikku.
  • Väetamine: Kasvuperioodi alguses kasuta lämmastikurikast väetist (nt nõgesekäritis või orgaaniline köögiviljaväetis). Õisikute moodustumise ajal eelista kaaliumi- ja fosforirikast väetist.
  • Multšimine: Orgaaniline multš (peenestatud õled, niidetud muru) aitab hoida mullas niiskust ja pärsib umbrohu kasvu.

Artišoki hooldusnipid

  • Õisikute harvendamine: Kui soovid saada suuri õisikuid, jäta ühele taimele kasvama vaid 3–5 õisikut ja eemalda ülejäänud külgmised pungad.
  • Talvitumine: Eestis on artišoki ületalve pidamine riskantne. Kui soovid proovida, lõika taimed sügisel 15 cm kõrguselt maha, kata kuiva turba või mulla ning seejärel paksu kuuseokste või põhu kihiga. Oluline on vältida liigniiskust talvekatte all.
  • Toestamine: Väga tuulistes kohtades võivad kõrged õievarred vajada toestamist.

Artišoki haigused

Eesti kliimas võivad artišokki ohustada peamiselt niiskusest tingitud haigused:

  • Hahkhallitus (Botrytis cinerea): Tekib liigse niiskuse ja halva õhuliikumise korral. Õisikutele tekib hall kirme. Ennetamiseks taga taimede vahel piisav vahekaugus.
  • Juuremädanik: Põhjustatud liigmärjast mullast. Oluline on hea drenaaž kasvukohas.
  • Jahukaste: Lehtedele ilmub valge jahuja kord. Soodustavad suured temperatuurikõikumised.

Artišoki kahjurid

  • Lehetäid: Kõige sagedasem probleem. Nad kogunevad noortele lehtedele ja õisikupõhjade soomuste vahele. Tõrjeks võib kasutada rohelise seebi lahust või tugevat veejuga.
  • Teod ja nälkjad: Eriti ohtlikud noortele taimedele pärast istutamist. Kasuta takistusribasid või ferramooli sisaldavaid graanuleid.
  • Hiired: Talvitumisel võivad närilised kahjustada taime juuri ja südamikku.

Artišoki säilitamine

Saaki koristatakse siis, kui õisikud on täissuuruses, kuid soomused on veel tihedalt suletud.

  • Koristamine: Lõika õisik koos 10–15 cm pikkuse varrejupiga. See aitab säilitada niiskust.
  • Värskena säilitamine: Külmkapis, kilekotti pakituna või veeklaasi asetatud varrega, säilib artišokk värskena umbes 1–2 nädalat.
  • Töötlemine: Pikemaajaliseks säilitamiseks võib artišoki südamikke blanšeerida ja sügavkülmutada või hoidistada õlis ja äädikas.
  • Dekoratiivne kasutus: Kui jätate õisikud koristamata, puhkevad neist kaunid lillad ohakat meenutavad õied, mis sobivad suurepäraselt kuivatamiseks.
Google AdSense (Bottom)

Sordid

Sorte ei ole lisatud.