Karusmari

Aed-karusmari (Ribes uva-crispa), mida rahvapäraselt tuntakse ka tikrina, on üks Eesti koduaedade traditsioonilisemaid ja vastupidavamaid marjapõõsaid. Tegemist on mitmeaastase heitlehise põõsaga, mis on kõrgelt hinnatud oma vitamiinirikaste marjade ja suure saagikuse poolest. Kuna karusmari on külmakindel ja kohanenud meie kliimavöötmega (tsoonid 5/6), sobib see suurepäraselt kasvatamiseks nii Põhja- kui Lõuna-Eestis, pakkudes varajast saaki juba suve keskpaigas.

Aed-karusmarja külvamine ja istutamine

Karusmarja paljundatakse tavaliselt istikutega, mitte seemnetega, et säilitada sordiomadused. Parim aeg istutamiseks on sügis (september kuni oktoobri keskpaik), sest see võimaldab taimel enne maa külmumist juurduda ja alustada varakevadel kiiret kasvu. Kevadine istutamine on samuti võimalik, kuid seda tuleb teha kohe pärast mulla sulamist, kuna karusmari puhkeb väga vara.

• Istutussügavus: Istik tuleb istutada 5–10 cm sügavamale, kui see kasvas puukoolis. See soodustab uute asendusvõrsete teket mullapiirilt.
• Vahekaugused: Põõsaste vahele jäetakse tavaliselt 1,2–1,5 meetrit, ridade vahele 2–2,5 meetrit.
• Öökülmad: Karusmari on varajane puhkeja. Kuigi põõsas ise on külmakindel, võivad hiliskevadel esinevad öökülmad kahjustada õisi. Õitsemise ajal tasub võimalusel kasutada katteloori, kui lubatakse tugevat miinuskraadi.

Aed-karusmarja kasvukoht ja sobiv muld

Karusmari on kasvukoha suhtes võrdlemisi leplik, kuid parima saagi annab ta järgmistes tingimustes:

• Valgus: Eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Täisvari soodustab haiguste levikut ja muudab marjad hapuks.
• Muld: Sobib keskmise raskusega parasniiske liivsavi- või saviliivmuld. Muld peaks olema huumusrikas ja nõrgalt happeline kuni neutraalne (pH 6,0–7,0).
• Drenaaž: Karusmari ei talu seisvat vett ega kõrget põhjavett. Liigne niiskus juurte ümber põhjustab nende hukkumist.

Aed-karusmarja kastmine ja väetamine

Karusmarja juurestik on võrdlemisi pindmine, mistõttu vajab ta hoolt just põuaperioodidel.

• Kastmine: Eriti oluline on kastmine marjade paisumise ajal ja vahetult pärast saagikoristust, mil moodustuvad järgmise aasta õiepungad. Kasta tuleks otse põõsa alla, vältides lehtede märgamist.
• Väetamine: Kevadel antakse lämmastikurikast väetist (nt kompost või täisväetis), et ergutada kasvu. Sügisel (augustis/septembris) antakse fosfori- ja kaaliumirikast väetist, mis aitab võrsetel puituda ja tõstab talvekindlust.

Aed-karusmarja hooldusnipid

Õige hooldus tagab põõsa pikaealisuse (kuni 20 aastat) ja kvaliteetse saagi.

• Lõikamine: Karusmarja lõigatakse varakevadel enne pungade puhkemist. Eemaldatakse vanad (üle 6-aastased), murdunud ja maapinnale vajunud oksad. Optimaalsel põõsal on 15–20 erineva vanusega oksa.
• Multšimine: Põõsaaluste katmine koorepuru või kompostiga aitab säilitada niiskust ja hoida ära umbrohu kasvu.
• Tüvivormid: Populaarsed on ka tüvele poogitud karusmarjad, mis vajavad kindlasti toestust, kuid muudavad marjade korjamise mugavamaks.

Aed-karusmarja haigused

Kõige levinum probleem Eesti aedades on karusmarja-jahukaste (Sphaerotheca mors-uvae).

• Sümptomid: Võrsetele ja marjadele ilmub valge jahune kirk, mis hiljem muutub pruuniks ja viltjaks.
• Tõrje: Kasvatada jahukastekindlaid sorte (nt ‘Invicta’, ‘Nesluhovski’, ‘Lepaan punainen’). Haiguse ilmnemisel eemaldada ja põletada kahjustatud võrsetipud.
• Lehevarisemistõbi: Pruunid täpid lehtedel, mis põhjustavad enneaegset lehtede langemist. Aitab sügisene lehtede koristamine ja põõsa harvendamine õhustatuse parandamiseks.

Aed-karusmarja kahjurid

Peamised kahjurid, kes võivad saaki oluliselt vähendada:

• Karusmarja-lehevaablane: Rohelised mustatäpilised vastsed võivad põõsa lehtedest lühikese ajaga lagedaks süüa. Tõrjeks tuleks vastsed käsitsi kokku korjata või kasutada looduslikke tõrjevahendeid.
• Karusmarja-lehetäi: Põhjustab lehtede rullumist ja võrsetippude kõverdumist.
• Linnud: Valmivad marjad on maiuspalaks lindudele, mistõttu võib vajalik olla põõsaste katmine võrguga.

Aed-karusmarja säilitamine

Karusmarjade koristusaeg sõltub nende kasutusotstarbest.

• Töötlemiseks: (Moosid, kompotid) korjatakse marjad poolküpsena, kui nad on veel kõvad.
• Lauamarjaks: Korjatakse täisküpsuses, kui marjad on saavutanud sordile omase värvuse ja pehmuse.
• Säilitamine: Värsked marjad säilivad jahedas (0…+2 °C) kuni kaks nädalat. Pikemaks säilitamiseks marjad sügavkülmutatakse, kuivatatakse või keedetakse hoidisteks.